Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe, Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikme Monika Haukanõmme sõnul on Eesti ühiskond ammugi nii valmis, et hoolitseda ka oma kõige nõrgemate ja abitumate eest. „Puudega lapsed ja nende pered elavad vaesusriskis. Kui kolm aastat tagasi oli suhtelise vaesuse määr kuni 18aastaste hulgas 18,5 protsenti, siis puudega laste seas ulatus vaesusrisk 26,2 protsendini,“ ütleb Haukanõmm.

Eelmisel aastal viis Turu-uuringute AS koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu “Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring”. Sellest selgus, et puudega laste leibkondade hinnang enda majanduslikule toimetulekule on halvem kui kõikidel teistel lastega leibkondadel Eestis keskmiselt.

“Kõikidest puudega lastega peredest tajub ainult 19–26 protsenti, et tuleb toime hõlpsalt. Samas kõikide lastega leibkondade hulgas on selliseid peresid 40–51 protsenti. Peaaegu kõigi puudega laste vanemate hinnangul on pere puudega lapse heaks teinud spetsiaalseid kulutusi,” kirjeldab Haukanõmm eelnõu algatamise ajendit.

Kui praegu on keskmise puudega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus.

Puudega laste toetuse suurus arvutatakse sotsiaaltoetuse määra alusel, mille kinnitab riigikogu igal aastal riigieelarvega. Alates 2006. aastast ei ole toetuse määr muutunud olles siiani 25,57 eurot. Kui riigikogu otsustaks puuetega laste ja nende vanemate olukorda kergendada, kuluks selleks riigieelarvest kaks miljonit eurot aastas.

Eelmisel aastal maksti puudetoetust kokku 12 896 lapsele.