EKOS pöördus tervise- ja tööministri poole palvega toetada Lasnamäele rajatavasse Tallinna Haiglasse kiiritusravi integreerimist. EKOS on seega esitanud sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus tehakse ettepanek Eesti vähiravi kvaliteedi edasiseks tõstmiseks lubada loodavas Tallinna Haiglas kirurgilise ja süsteemravi kõrval tegeleda ka kiiritusraviga.

EOS ütlem sotsiaalministeeriumile saadetud vastuses järelepärimisele seoses kiiritusravi võimaliku laiendamisega, et puudub aga igasugune tõenduspõhisus, nagu paraneks vähiravi kvaliteet kolme vähiraviga tegeleva kompetentsikeskuse olemasolul 1,3 miljoni elanikuga riigis.

Praegu pakub kõiki vähiravi viise Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikum. Töökorraldused neis on erinevad. TÜ Kliinikumis tegeleb enamus onkolooge nii kiiritus- kui süsteemraviga, PERH-is on aga spetsialiseeritud kiiritusravi keskus, kus tehakse ka samaaegset radiokemoteraapiat ning eraldi süsteemravi keskus.

EKOS pöördumises on ära toodud pädeva kiiritusravi teenuse osutamiseks vajaliku personali olemasolu praeguses Ida-Tallinna Keskhaiglas. EOS-ile teadaolevalt ei oma aga ükski täiskoormusega ITK-s töötav onkoloog residentuurijärgselt kogemust iseseisvaks tööks kiiritusraviarstina.

EOS-i kinnitusel vastab tõele, et formaalselt saavad residentuuri lõpetajad pädevuse nii kiiritus- kui süsteemravis. Residentuur ei anna aga piisavat pädevust iseseisvaks tööle asumiseks erialaspetsiifiliste tsüklite lühikese kestuse tõttu. Probleemseteks aspektideks on võrdväärselt nii residentuuri pikkus kui sisu.

EOS on teinud aastate jooksul korduvalt TÜ onkoloogia residentuuri üldjuhendajatele ettepanekuid onkoloogia residentuuri pikendamise osas seniselt neljalt aastalt viiele aastale. Selleks on olemas soovitused nii Euroopa kiiritusravi spetsialistide ühenduse (ESTRO), kui medikametoosse raviga tegelevate spetsialistide ühenduse (ESMO) poolt. Mõlemad erialühendused soovitavad minimaalseks õppekava pikkuseks viis aastat.

Samuti on EOS teinud ettepanekud residentuuri programmi paremaks läbiviimiseks nii teoreetiliste kursuste kui praktilise väljaõppe alal, samuti võimaluseks spetsialiseeruda residentuuri raames kiiritusraviarstiks või onkoterapeudiks.

Põhjendused spetsialiseerumiseks tulenevad üha komplekssemate tehnoloogiate kasutuselevõtust kiiritusravis ja onkoteraapia kui iseseisva eriala kiirest arengust ja tunnustatusest kogu maailmas. Seni ei ole aga EOS ettepanekud TÜ onkoloogiaalase väljaõppe kvaliteedi parandamiseks soodsat pinnast leidnud.

Kiiritusravi keskuse edukaks ja ohutuks toimimiseks ei piisa EOS-i sõnul vaid onkoloogide olemasolust. Kiiritusravi on kompleksne tegevus, meeskonda kuuluvad lisaks arstidele meditsiinifüüsikud, dosimetristid, kiiritusravi tehnikud, insenerid, patsiente nõustavad õed. Eestis toimub kõigi nende spetsialistide väljaõpe baashariduse järgselt kiiritusravi osakondades ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri koostööprojektide raames Euroopa erinevates kiiritusravi keskustes, rahvusvahelistel kursustel.

PERH-i kiiritusravi keskus on EOS-i kinnitusel järjepidevalt panustanud kogu Eesti kiiritusravi spetsialistide väljaõppesse ja eriala arengusse, korraldades erinevaid konverentse ja kursuseid praktiseerivatele kolleegidele, residentidele, erinevatele personali kategooriatele kaasates nii oma spetsialiste kui ka tehes koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega

PERH-i kiiritusravi keskus on teinud ITK-ga koostööd alates 2010. aasta lõpust, tagades kiiritusravi spetsialistide olemasolu sealsetes onkoloogilistes konsiiliumites. Senine koostöö on
EOS-ile teadaolevalt sujunud väga kollegiaalses õhkkonnas. Süstemaatilist patsientide raviviivitust, tingituna liikumisest kahe 6 kilomeetri kaugusel asuva raviasutuse vahel ei ole täheldatud.

Aastas on suunatud läbi konsiiliumite PERH-i kiiritusravile umbes 220 patsienti ja tagatud kõigile patsientidele rahvusvaheliste ravijuhistele kohane ravi. EOSile teadaolevalt on PERH ka planeeritava Tallinna Haiglaga sarnaseks koostööks valmis.