Keeld käib plastist söögiriistade ja taldrikute, kõrvatikkude, joogikõrte ja õhupallivarte kohta. Põhjus, miks valiti välja just need esemed, peitub tõsiasjas, et neile on juba praegu olemas alternatiivid, näiteks paberist joogikõrred ja ühekordsed pappnõud.

Samuti on tehtud ettepanek piiramaks ühekordsete toidu- ja joogipakendite, näiteks plasttposide kasutamist.

Heaks kiidetud keelu pakkus Euroopa komisjon välja mais. Mõningad protseduurilised küsimused on seaduse osas vaja veel lahendada. Keeld loodetakse kehtestada üle liidu aastaks 2021. Juba praegu kaaluvad mitu liikmesriiki, sealhulgas Suurbritannia, seaduse vastu võtta.

Otsust toetas valdav enamus parlamendi liikmeid: poolt hääletas 571 ja vastu 53 liiget.

Lisaks keelule on plaanis ka teiste ühekordsete plasttoodete vähendamine

Lisaks teatud plasttarvikute keelamisele soovib parlament 2025. aastaks vähendada veerandi võrra selliste ühekordsetele tarvikutele kasutamist, millel pole alternatiivseid lahendusi leitud, näiteks toidukile. Ka on oluliseks reostajaks sigaretifiltrid. Sigaretitootjad peavad 2025. aastaks vähendama plasti kasutust 50 protsendi võrra ja 2030. aastaks 80 protsendi võrra.

Euroopa parlament on seadnud eesmärgiks aastaks 2025 kokku koguda 90 protsenti plastist joogipudelitest. Parlamendi uuringu andmeil moodustavad joogipudelid maailmamere plastireostusest 20 protsenti.

Ka tootjatele pannakse vastutus selle üle, mis saab plasttoodetest ja pakenditest pärast kasutamise lõppu.

Iga aasta jõuab maailmamerre 8 000 000 tonni plastjäätmeid

EL-i tellitud uuringu kohaselt satub EL-i riikide territoriaalvetesse iga aasta 150 000 tonni plastjäätmeid. Maailma kntekstis on see siiski küllaltki väike hulk: iga aasta satub merre 8 miljonit tonni plastjäätmeid. Hoovuseid mööda võivad jäätmed triivida väga kaugete vahemaade taha.

Reostus mõjutab tõsiselt mere ökosüsteeme. Plast ei lagune samamoodi nagu teised materjalid, näiteks puit. Plast laguneb pidevalt väiksemateks osakesteks, kui muutub mikroplastiks. See koguneb kaladesse ja seejärel ka inimestesse.

Reostus tapab kalu ja meredes elavaid imetajaid. Vaalade seedekulglasse sattuvad kilekotid raskendavad neil toidu omastamist, mistõttu võivad nad õpuks surra. Ka randa uhutud plastjäätmed kahjustavad ja tapavad merelinde ja loomi.

BBC-i vahendas ühe parlamendi liikme sõnu, kes väitis, et kui midagi ette ei võeta, on 2050. aastaks maailmameres rohkem plasti kui kalu.