“Eesti julgeolek on Reformierakonna jaoks vaieldamatu prioriteet. Eesti ei ole sild ida ja lääne vahel, oleme osa läänest ning tugevad liitlassuhted NATOs ning partnerlus Euroopa Liidus on meile elulise tähtsusega.

Lisaks liitlassuhete väärtustamisele peame oluliseks panustada ka iseseisva laiapindse kaitsevõime tugevdamisse ning inimeste teadlikkusse hübriidohtudest,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

“Aastatel 2014-2016 langetasime NATO tasandil otsused, mis on Eestisse toonud enam kui 1000 meie liitlasriikide kaitseväelast. See on selge signaal kaljukindlatest liitlassuhetest ning väga tugev heidutus võimalikele vastastele.

Oleme seisukohal, et liitlaste kohalolekut tuleb veelgi suurendada, muutes sealhulgas püsivaks õhuturbe Ämarist ning tugevdades liitlaste abiga teisi olulisi võimeid. Kõik liitlaste kohalolekuga seotud kulud tuleb eraldada lisaks 2% tasemele SKTst,” selgitas programmitoimkonnas julgeolekupeatüki koostamist juhtinud Taavi Rõivas.

“Samuti tuleb kooskõlas riigikaitse arengukavaga arendada edasi iseseisvat kaitsevõimet, investeerides kaitseväe täiendavatesse võimekustesse nagu näiteks keskmaa õhutõrje ja rannakaitse,” ütles erukindral Ants Laaneots.

“Näeme ette, et lähiaastatel on meie kaitsekulutused kindlasti 2,2% SKTst, aga see number võib tõusta ka üle 2,5 protsendi. Oluline on see, et lähtuda tuleb sisulistest vajadustest, mitte kunstlikult seatud protsendist,” märkis Laaneots.