Alamäe kirjutas sellest nõnda: "Me tahame, et meie rahvas oleks terve ja haritud – sellest eesmärgist lähtudes on selge, et tuleb ära kaotada erisoodustusmaks töötajate tervise ja arenguga seotud kuludelt, sest meil on vaja süsteemi rohkem raha sisse tuua ja rumal on karistada neid ettevõtteid, kes oma töötajate eest hoolitsevad. Ja kui me oleme aluspõhimõttena kokku leppinud selle, et me tahame oma inimesi ja ettevõtteid usaldada, siis ei tule lauale ka diskussiooni teemal "spordiklubi kaartides palga maksmine"."

Vakra vastas Alamäele, et tema mure on juba lahendatud. "Spordimehena mul on siiralt hea meel, et varivalitsus toetab ideed, mida mul oli au riigikogus kaitsta juba 2012. aastal. Aga nüüd tuleb rõõmus teade varivalitsusele, et Eesti riigis juba saab maksuvabalt investeerida meie kõige väärtuslikumasse ressurssi – inimesse," teatas Vakra.

"Spordimeestena teame, et tulemused ei sünni üle öö. Pidev treening ja higivalamine. Näiteks Reformierakonna vanameistrid (Ligi jne) murdsime maha alles rohkem kui 10 aastase pressingu tulemusel," lisas Vakra.

2018 aasta 1. jaanuarist on kaotatud erisoodustusmaks inimeste tervise edendamiseks tehtavatelt kuludelt. "Lõpuks ometi lubab riik 400 euro ulatuses aastas maksuvabalt investeerida inimesse. See oli murranguline muutus," rõõmustas Vakra.

Täna ei loeta enam erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarne kasutamine, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamine ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused.