Eile oli ajakirjanduses juttu tänavu sügisel õppetööd alustanud Rapla riigigümnaasiumis õppijatele septembri alguses teatavaks saanud hinnašokist: õpilaskodu koha hind oli möödunud õppeaastaga võrreldes kolmekordistunud. Väljaspoolt valda pärit õpilased peavad koha eest pärast riigipoolse 50-eurose toetuse mahaarvamist maksma nüüd 70 kuni 150 eurot kuus. Ka valla enda õpilastele tõusid enamiku tubade hinnad ligi 20 euro võrra.

Varem oli Raplas kaks vallale kuuluvat gümnaasiumi, mis tänavu muudeti põhikoolideks, nende X, XI ja XII klass viidi riigigümnaasiumisse üle. Valla gümnaasiumide juures tegutses ka õpilaskodu. Kui riik gümnaasiumihariduse andmise üle võttis, lahutati aga õpilaskodu gümnaasiumist ja selle võimaluse pakkumine jäi valla asjaks.

Õpilaskodu juhataja Margit Pärna sõnul ei olegi nüüd enam tegemist õpilaskodu, vaid valla ühiselamuga, kus võivad peatuda lisaks teisedki inimesed peale õpilaste ja tubasid saab üürida ka vaid ühe öö kaupa. Õpilaste peale on siiski mõeldud, sest majas on ööpäev läbi valvur.

Pärna arvates ei ole selles, et hindu märkimisväärselt tõsteti, midagi taunimisväärset, kuna vaatamata hinnatõusule maksab vald jätkuvalt elamu ülalpidamiseks tuhandeid eurosid kuus peale. „Teised vallad, kelle õpilased siin elavad, võivad soovi korral oma õpilastele samuti teha soodustusi, nagu meie teeme oma valla õpilastele,” leiab Pärna olukorda kommenteerides. „Vald ei pea kellegi majutuskulusid kinni maksma,” leiab ta.

Rapla valla finantsjuht Küllike Oruli on ühiselamu juhataja Pärnaga samal seisukohal. Ta märgib koguni, et juttu on olnud ka ühiselamu sulgemisest või selle erakätesse andmisest.

Kas olukorra võiks lahendada see, et gümnaasium võtaks õpilaskodu enda hoole alla? Riigile alluva Rapla gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar on sellele kategooriliselt vastu. „Selle raha võiks pigem õppevahenditele kulutada,” märgib ta. Kui küsin, kas tema meelest ei ole praegu tegemist varjatud õppemaksuga, mis paneb kaugemal elavad õpilased märgatavalt kõrgemate elamiskulude tõttu teistega ebavõrdsesse olukorda, märgib Kautsaar, et ei ole asjale sellise nurga alt mõelnud. „Mul on vanemana ikka kulusid, kui ma tahan oma järeltulijatele haridust anda,” leiab ta tekkinud ebavõrdsust kommenteerides.

Haridus-ja teadusministeerium lubab meetmed tarvitusele võtta

Haridus-ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul on Rapla valla käitumine vastuvõetamatu nii suure summa kui hinna tõstmise viisi tõttu. „Arvestades seda, et koolis õpivad nii Rapla valla kui ka ümbritsevate valdade õpilased, kes on oma õpinguotsused teinud kehtivate tingimuste alusel, siis on elementaarne, et vald hinnatõusu kavatsused eelnevalt läbi räägib,” heidab Trummal vallale ette partneritest ja õpilastest möödaminekut. Ta leiab, et vald oleks hinnatõusu kavatsusega pidanud välja tulema juba vähemalt kevadel.

Ka valla vastumeelsust õpilaskodu rahastada ei pea Trummal õigeks. Üheks põhjuseks, miks tema sõnul riik gümnaasiumihariduse andmise Raplas enda kanda võttis, oligi tegutsev ja kõigile õpilastele soodne õpilaskodu olemasolu. Gümnaasiumipidamise kulude riigile üleminekuga säästab Rapla vald tänavu ligi 100 000 eurot ja tuleval aastal veel märgatavalt rohkem. See, et vald soovib nüüd gümnaasiumihariduse andmise osas käed täielikult puhtaks pühkida, on Trummali arvates äärmiselt kahetsusväärne ja külvab riigigümnaasiumide loomise protsessi usaldamatust.

Trummal ütleb, et vallaga on juba sel teemal suheldud ja ametliku pöördumise kohtumiseks ja probleemile lahenduse otsimiseks saadab ministeerium välja veel täna. „Teeme vallale ettepaneku hind üle vaadata. Kui vald seda ei tee, siis otsustame edasised sammud,” lubab Trummal. „Riik leiab kindlasti ka ilma valla järeleandmiseta lahendused õpilaste majutuseks ja muuks toetuseks.”

Mujal probleeme olnud ei ole

Kolmes üleriigilise vastuvõtuga koolis – Noarootsi Gümnaasiumis, Nõo Reaalgümnaasiumis ja Tallinna Muusikakeskkoolis on õpilaskodude kulud riigi kanda. Muudele riigigümnaasiumi õpilastele, kes peaks koolisõiduks päevas kulutama üle kahe tunni, on ette nähtud igakuine 50-eurone majutustoetus. Paide riigigümnaasiumis õppijate jaoks katab see näiteks täielikult majutuskulud, nii et õpilaskodu on õpilase jaoks ikkagi tasuta. Mujal on tasu paarkümmend eurot.

Majutustoetuse eesmärk on haridusministeeriumitust pakkudes võimaldada paindlikke lahendusi. Toetus laekub otse õpilase perekonnale, nii et õpilased saaksid vajadusel üürida ka näiteks korterit või elada hostelis.