- Et andmekaitse inspektsioon ei ole kogu olukorra spetsiifikaga kursis, ei anna inspektsioon hinnangut konkreetsele situatsioonile, vaid kirjeldab üldiselt.

- Samuti täpsustas inspektsioon, et nende pädevusalasse kuulub vaid organisatsiooni ja eraisiku vaheline suhtluse regulatsioon. Kahe organisatsiooni, nagu seda on Eesti Metsa Abiks ja riigihaldusministri Mäggi kohtumine, inspekteerimisele ei kuulu.

Kui teine osapool ei ole olnud nõus salvestusega, ent kohtumist siiski salvestatakse, siis mis määral ja kuidas tohib salvestist edasi kasutada?

Kui asutuse koosoleku kokkuleppeks on salvestamise keeld, ei ole eraotstarbelise salvestise kasutamisel muuks õiguslikku alust.

Teadmata milles täpselt kokku lepiti, kas ainult diktofoniga salvestamine oli keelatud või oli ka kogu koosoleku sisu konfidentsiaalne, ei ole võimalik kindlasti toimunu seaduslikkusele hinnangut anda. Kuid isikute vahelisi suhteid ei saa reguleerida ainult seadused, suhteid reguleerib ka eetika. Oletame, et kui salvestamine oli keelatud, siis mälust ei saa keegi meilt midagi ära võtta. Nüüd on küsimus eetikas, kas inimene kasutab talle teatavaks saanud teavet muuks otstarbeks või mitte.

Kui salvestatakse organisatsiooni ja ministrivahelist kohtumist diktofoniga, siis kas see on seaduslik? Isegi kui näiteks ministeerium on öelnud kohtumise alguses, et salvestamisega ei olda nõus?

Üldise kommentaarina saab öelda, et kui eraisik saab ilma teise nõusolekuta tehtud salvestist oma tarbeks kasutada, siis organisatsioon peab andmetöötlusel lähtuma iga toimingu puhul õiguslikust alusest. Organisatsioon vajab alati andmetöötluseks õiguslikku alust.

Lõpetuseks rõhutame, et isikuandmete kaitse seadus reguleerib suhtlemist organisatsiooni ja eraisiku vahel, kuid ei reguleeri kahe organisatsiooni vahelist suhtlemist ega ka eraisikute vahel.