Simson sõnas, et Ansipi motiivid on ilmselgelt poliitilised ja soov on Euroopa Komisjoni asepresidendi ametis tuua kasu oma koduparteile valimistel ning seeläbi kindlustada enda jätkamist eurovolinikuna.

„Paraku ei suuda Ansip jätkuvalt mõista oma kõrge ametiga kaasnevat rolli ning püüab Rahandusministeeriumi soovitusi ja rahvusvaheliste agentuuride positiivseid hinnanguid oma sõnavõttudes lihtsalt eirata. Oma poliitilistes avaldustes esineb Andrus Ansip jätkuvalt nagu Reformierakonna esimees, mitte apoliitiline Euroopa Komisjoni volinik,“ rääkis Simson.

Majandus- ja taristuminister tõi välja, et Rahandusministeerium on korduvalt rõhutanud, et finantsiliselt on mõistlik maksta tagasi laene, mitte suurendada reserve, sest reservide tootlus on madal või lausa negatiivne.

„Oleme võimalikeks kriisideks valmis. Kindlasti teab seda ka Reformierakond, kuid see ei lähe nende narratiiviga kuidagi kokku. Nende mure mõjub seda õõnsamalt, et 2008. aastal keeldus peaminister Andrus Ansip ise viimase hetkeni ränka majanduskriisi nägemast ja tunnistamast,“ leidis Simson.

Ta lisas, et valitsus on riigieelarvet koostades lähtunud struktuurse tasakaalu printsiibist, nominaalselt on riigieelarve tulud suuremad kui kulud. „Alles hiljuti tõstis rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingut, millele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, hea riigirahanduse olukord ning tugev majanduspoliitiline raamistik.“

„Mõistan, et korras rahanduse ja Jüri Ratase valitsuse otsuste taustal, mis on toonud lisaraha enamikule Eesti inimestele, pakkunud kindlustunnet põllumeestele ja politseinikele-päästjatele, aga ka panustanud tugevalt tervishoidu, on keeruline välja tuua põhjendatud kriitikat, kuid endiselt peaministrilt ootaks sisulisemaid arusaamu rahandusest,“ tõdes Simson.