Kallas selgitas, et erastamise all on silmas peetud eelkõige seda, et kutseoskusi õpetaksid vastava eriala töötajad töö käigus ja nemad annaksid õppe lõpus ka kutsetunnistuse. Rahaliselt kataks kulud riik, osaliselt võiks panustada ka erasektor. Õppijatelt tasu nõudmist olukorras, kus kõrgharidus on tasuta, Kallas mõistlikuks ei pea.

Praegu pole Kallas väitel tööandjad riikliku kutsehariduse saanute oskustega tihti rahul. Ühe põhjusena tõi ta välja, et võtted ja tehnikad, mida kutsehariduses õpetatakse, pole tingimata vastavuses tööelus vajaminevatega. Seetõttu peavad tööandjad koolilõpetajaid sageli kohe ümber õpetama hakkama. Kes õpetada ja diplomeid välja anda tohiks, võiks otsustada kutsekojad.

"Võtame näiteks mõne juuksurisalongide keti. Kutsekojad otsustavad ka juba praegu, kellel on õigus kutset väljastada. Koolitaval juuksurisalongil võiks olla võimalus taotleda kutsekojast õigus näiteks juuksuri kutse välja andmiseks. Kutsekoda vaatab taotluse ja õppekava üle ja võib neile selle õiguse anda. See ongi see, mida me erastamise all silmas peame," kirjeldas Kallas.

Ka praegu eksisteerib töökohapõhise õppe süsteem, kus kaks kolmandikku õppest toimub töökohal ja üks kolmandik koolis. Kuidas välja käidud idee sellest erineb? Kallase sõnul oleks vahe praeguse töökohapõhise õppega selles, et edaspidi võiks kutseoskused kinnitada ja ka diplomi välja anda erasektorisse kuuluv koolitaja, mitte kutseõppeasutus.

Kutsehariduse juurde kuuluvad ka üldained, mis Kallase sõnul võiks jääda riigi kanda. Seda saaks teha näiteks riigigümnaasiumite juures. "Portugalis on näiteks selline süsteem, et põhikooli lõpus saab valida gümnaasiumi akadeemilise õppe suuna või kutsehariduse suuna. Üldainete õpe toimub aga mõlema suuna õpilastel koos. Üle poole noortest valivad pärast põhikooli lõppu kutseõppe suuna," kirjeldas Kallas.

"Peaksime Eestis rohkem mõtlema selle peale, kuidas rohkem kutseharidust tööturuga seostada," märkis Kallas. "Ma tean, et neid samme astutakse, aga meile tundub, et seda tehakse liiga aeglaselt ja liiga vähe. Neid samme võiks julgemalt astuda."

Kallas mainib ka praegust aastateks 2020-2035 välja töötamisel olevat haridusstrateegiat, mis toob ka kutsehariduse osas olulisi muudatusi, mis Eesti 200 mõtetega sarnanevad.

Kas kutsekoolides peaks kutset puudutavate teoreetiliste ainete õpetamise lõpetama, jäi Kallas vastuse võlgu. Samuti ei osanud ta esialgu öelda, kas see puudutaks ainult põhikoolijärgset õpet või ka keskhariduse järgset õpet. "Tegemist on ideedega, mitte konkreetse plaaniga," märkis Kallas. Täpsemat kava kutsehariduse küsimustes lubas Kallas erakonna üldise valimisplatvormiga detsembri keskpaigaks, kui erakond on ka ekspertidega küsimust arutanud.