Eksitus kirjavahemärgiga tekitas paksu verd: presidendi kõnest jäi mulje, et ta peab suhtlemisraskustega autiste rumalaks
Tegelikult oli arusaamatuse põhjuseks ebaõnnestunud kirjavahemärgi valik.
Eile Postimehe veebiportaalis avaldatud artiklis oli järgmine lause: "Kaljulaidi hinnangul on ohtlik näiteks see, et üks keskmiselt intelligente robot, mis oskab midagi spetsiifilist teha, on inimesega suheldes tavaline autist – ta on rumal ja me ei oska sellega arvestada."
Lausest võis jääda mulje, et väidetakse justkui autistid oleks rumalad.
Autismiühingu esinaine Marianne Kuzemtšenko ütles Delfile, et väga paljud autistid, aspergeri sündroomiga inimesed ja nende vanemad, kes artiklit lugesid, on väga solvunud. "Paljud vanemad ütlevad et, mis mõttes, minu laps õpib koolis ainult viitele ja meie president ütleb, et autistid on rumalad," kirjeldas Kuzemtšenko reaktsioone.
Konverentsil kõnet kuulanud ja selle põhjal artikli kirjutanud ajakirjanik Aivar Pau sõnul on tegemist arusaamatusega ja tegelikult president nii ei mõelnud. "President pidas ilmselgelt silmas seda, et ükski robot ei ole sama intelligentne kui inimene," kommenteeris Pau.
"See on see, kui paned inimese kõnet tekstiks ümber. Arusaamatuse tekitas üks ebaõnnestunud kirjavahemärk," märkis Pau. Nimelt oleks tegelikult pidanud mõttekriipsu asemel olema punkt. Tänaseks on artiklit ka vastavalt korrigeeritud.
Ka presidenti kantseleist kinnitati Delfile, et roboteid autistidega võrreldes rääkis Kaljulaid suhtlusoskusest ja mitte intellektuaalsetest võimetest. Ka kõne kirjalikus esituses on tõepoolest kasutatud punkti: "Kitsalt intelligentne robot [...] tegelikult muus interaktsiooni mõistes meiega suheldes on keskmine autist. Ta [robot] on rumal ja ta ei oska sellega arvestada, millised ohud füüsilises reaalses maailmas kaela sajavad."
Autismiühingu esinaine: kõne oleks pidanud paremini läbi mõtlema
Presidendi kantseleist saadud kirjaliku versiooniga tutvunud, möönab Kuzemtšenko, et tegemist on tõesti arusaamatusega. Ta leiab siiski, et presidendi kõne oleks pidanud olema paremini läbi mõeldud, et sellist arusaamatust täielikult vältida.
"Kuna see kõne sisu fookus oli hoopis mujal (robotitel ja tehnoloogial - toim), siis ei pööratud sellele lausele tähelepanu," ütles Kuzemtšenko. "President on Eestis kõige olulisem isik ja tema kõnede kõik detailid peaksid olema väga hoolikalt läbi mõeldud ja tasakaalustatud."
"See mis välja tuli rubriigist "Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati." Meie keel on nii nüansirikas, et piisab ühest punktist, komast või sellest, et "robot" asendatakse sõnaga "ta" ja juba on jutt täiesti paigast ära, kui mõeldud ju ei olnud võib-olla halvasti," leidis Kuzemtšenko.
Kuzemtšenko arvates võiks presidendi kantselei tekkinud olukorra tõttu siiski vabandada. "Me oleme väga palju püüdnud teha selleks, et ühiskond mõistaks, et autism puudutab suhtlusoskust ega ole otseselt seotud vaimsete võimetega. Autistide seas on rumalaid täpselt sama palju kui tavapopulatsioonis ja sama võib öelda andekate suhtes. Nende seas on kõike."
