Riigikontroll: politseinike arvu vähenemine seab kahtluse alla PPA suutlikkuse oma ülesandeid täita
Riigikontroll tõdeb oma selle aasta ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest, et politseinike arvu vähenemine seab kahtluse alla politsei- ja piirivalveameti (PPA) suutlikkuse oma ülesandeid täita. PPA personali jätkuva vähenemise üks põhjus peitub riigikontrolli hinnangul selles, et PPA keskmine palgatase on jäänud avaliku sektori ja Eesti keskmise palga tõusu tempole alla.
Aastal 2006 algasid ettevalmistused politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamiseks, mis jõudis lõpule 2010. aasta alguses, kui tööd alustas Eesti suurim, tollal 6000 töötajaga riigiasutus nimega politsei- ja piirivalveamet (PPA). PPA eelarve on sel aastal umbes 220 miljonit eurot.
Kolme asutuse ühendamise tulemusel loodeti saavutada kokkuhoid kinnisvarakuludelt, tehnika soetamiselt ja haldamiselt. Vähendada sooviti ka tugiteenistujate osakaalu töötajaskonnast nii, et töötajate koguarvu ei vähendata.
Riigikontrolli ülemöödunud aastal avaldatud audit näitas, et reformi tulemusena saavutati PPA-s kokkuhoid kinnisvara ruutmeetrite vähendamise pealt töötaja kohta ja maismaasõidukite kulude kaudu. Vähenes ka tugiteenistujate osakaal kogu PPA töötajaskonnast.
Vastupidiselt plaanitule saavutati rahaliselt suurim kokkuhoid PPA moodustamisel tööjõukuludelt, mis olid ka üheksa aastat hiljem ehk eelmisel aastal 4 protsenti väiksemad kui kolmel ühendatud asutusel kokku 2008. aastal. Samas olid avaliku sektori tööjõukulud tervikuna läinud aastal 35 protsenti suuremad kui aastal 2008, mille tööjõukulude summa ületab PPA sel aastal.
PPA tööjõukulusid on aidanud madalana hoida töötajate arvu oluline vähenemine viimasel kümnel aastal ja avaliku sektori keskmisega võrreldes aeglasem palkade kasv.
Töötajate arv PPA-s on järjepidevalt vähenenud. Selle aasta alguses oli PPA-s umbes 1100 töötajat vähem kui 2010. aastal, kui ühendasutus tööd alustas. Samuti on kasvanud töötajate keskmine vanus 39 aastalt 41 aastale. Kui PPA-sse tööle asumise ja sealt lahkumise senine trend jätkub, siis kümne aasta jooksul suureneb PPA töötajate keskmine vanus ja pensionile minejate arv.
Ehkki PPA on viimastel aastatel riigieelarvest palgatõusuks raha märkimisväärselt juurde saanud, on nii Eesti keskmine kui ka avaliku sektori keskmine palk kiiremini kasvanud. Kui mullu oli avaliku
sektori keskmine palk 49 protsenti suurem kui aastal 2008, siis PPA-l oli vastav keskmine näitaja 32 protsenti. Seda vahet ei kata ka selle aasta riigieelarves PPA töötajate palgatõusuks eraldatud raha ja tuleva aasta riigieelarve eelnõus planeeritud umbes 10 protsendi suurune palgaraha tõus. Arvestada tuleb, et samal ajal kasvavad ka riigi ja avaliku sektori keskmised palgad.
Positiivsena saab riigikontrolli hinnangul välja tuua, et PPA-s on alates 2015. aastast suudetud palkasid PPA keskmisega võrreldes mõnevõrra rohkem tõsta patrullpolitseinikel, kelle palgakasv on viimastel aastatel edestanud Eesti keskmise palga kasvu. See on aidanud aeglustada PPA töötajaskonna vähenemist. Patrullpolitseinikke töötab PPA-s umbes 500 ehk 10 protsenti PPA töötajaskonnast ja nende keskmine brutopalk koos ületundide, valve-, öö- ja pühadetundide tasuga on sel aastal olnud 1359 eurot.
2016. aastal avaldatud auditis „Politsei- ja piirivalveameti moodustamise kulg ja tulemuslikkus“ leidis riigikontroll, et kolme asutuse ühendamine oli tehtud küll kulutõhusalt, kuna tugiteenistujate osakaal on vähenenud, kuid juhtis tähelepanu, et kolme asutuse ülesandeid ja avalike teenuste kvaliteeti puudutavad eesmärgid jäid ühendamisel tähelepanu alt kõrvale.
Riigikontroll tõi auditis välja, et PPA personali edasise vähenemise või vähendamisega kaasnevaid riske ja mõju siseturvalisusele tervikuna ei ole seni põhjalikult analüüsitud. Riigikontroll on samal seisukohal ka praegu.
Viimastel aastatel on PPA personali palgatõusule suuremat tähelepanu pööratud ning sellega on suudetud PPA töötajaskonna vähenemist aeglustada, aga mitte peatada. Riigikontroll on jätkuvalt seisukohal, et PPA personali vähenemise mõju ülesannete täitmisele ja siseturvalisusele tervikuna tuleb põhjalikult hinnata ning sellega kaasnevad riskid maandada või leppida sellega, et näiteks liiklusjärelevalve väheneb, politsei reageerib väljakutsetele aeglasemalt või kuritegude avastamise määr väheneb.
Riigikontroll leiab, et PPA personali jätkuva vähenemise üks põhjus peitub selles, et PPA keskmine palgatase on jäänud avaliku sektori ja Eesti keskmise palga tõusu tempole alla. PPA personali vähenemisele aitab lisaks kaasa PPA töötajate keskmine vanus ja sellest tulenev pensioniikka jõudvate töötajate arvu kasv.
