Aivar Sõerd: riigikontrolli aastaraport toob esile mitmeid tõsiseid arenguriske
"Arutelu komisjonis oli täna pikk ja põhjalik," ütles Sõerd Delfile. Ta tõi välja, et läinud aasta valitsussektori eelarve tervikuna oli puudujäägis 0,4 protsendiga SKP-st ja struktuurselt mõõdetuna samuti puudujäägis, seda 0,7 protsendiga SKP-st. Riigi negatiivse rahavoo katmiseks kasutati reserve.
"Kuna riigi likviidusreservis keskvalitsuse enda reserv on juba otsas, siis kasutati likviidsusprobleemide lahendamiseks põhiliselt töötukassa, haigekassa ja teiste riigikassas raha hoiustanud asutuste reserve," märkis Sõerd.
Riigikontroll on Sõerdi kinnitusel juba mitmendat aastat järjest pööranud tähelepanu haigekassa ja töötukassa reservide mittesihipärasele kasutamisele. "Haigekassa ja töötukassa reservide kasutamine riigi likviidsusprobleemide lahendamiseks ei ole kooskõlas Eesti Haigekassa seaduse ega ka töötuskindlustuse seadusega. Need seadused lubavad rahandusministeeriumil haigekassa ja töötukassa raha üksnes hoida, aga mitte kasutada igapäevakulude katteks," rõhutas Sõerd.
Siseturvalisuse teema sees oligi Sõerdi sõnul põhiliselt politsei- ja piirivalveameti (PPA) teema ning riigikontroll rõhutas kokkuvõtlikult, et politseinike arvu vähenemine seab kahtluse alla PPA suutlikkuse oma ülesandeid täita. "PPA keskmine palgatase on jäänud avaliku sektori ja ka Eesti keskmise palga tõusu tempole alla, see on ka üks peamisi PPA personali jätkuva vähenemise põhjuseid," nentis ta. "Viimastel aastatel on küll PPA palgatõusule pööratud suuremat tähelepanu, aga sellega on suudetud PPA töötajate arvu vähenemist aeglustada, kuid mitte peatada."
Tervishoiu teema oli komisjonis seoses erakorralise meditsiini teemaga Sõerdi kinnitusel päevakorral juba esmaspäeval. "Täna vormistasime koos riigikontrolliga konkreetsed ettepanekud tervise- ja tööministrile, et parandada erakorralise meditsiini olukorda. Sinna sai kirja, et tuleb luua rahastamissüsteemi kaudu perearstidele ajend tegutseda selle nimel, et nimistu patsiendid pöörduksid kergemate terviseprobleemidega ennekõike perearsti poole," selgitas ta.
"Ütlesime veel, et kasutusele tuleb võtta ka mentorlussüsteem, et aidata järele perearstipraksiseid, kes on saanud kehvema kvaliteedihinnangu," ütles Sõerd. Seejuures tuleks tema sõnul kohustada kõiki perearste osalema kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise hindamises, et saada terviklik ülevaade kõikide perearstide tasemest ja puudujääkidest.
Ravijärjekordade paremaks haldamiseks tuleb Sõerdi hinnangul lähiaastatel kasutusele võtta mitmed e-lahendused. "Näiteks tuleks välja töötada haiglateülene digiregistratuur ning luua süsteem, mille kaudu saaks perearst teada, kes tema nimistu patsientidest on pöördunud EMO-sse (erakorralise meditsiini osakonda – toim) või kiirabisse," rääkis Sõerd. Vaja on arendada ka infovahetuskeskkonda, kus reaalajas oleks võimalik jälgida meditsiinitöötajate sissekandeid patsiendi diagnoosimisel ja ravis.
"Lisaks märkisime oma ettepanekutes, et loodavate perearstikeskuste vastuvõtuaegu tuleks tööpäevadel ja võimalusel ka nädalavahetusel pikendada ning läbi tuleks viia mitmeid analüüse, mis puudutavad ravijärjekordadade pikkust," märkis Sõerd.
