Karilaid kutsus Ansipi komisjoni ette, kuna too oli valitsusjuht ajal, mil rahapesu aset leidis. Samuti lõi Ansip 2006. aastal valitsuse juurde rahapesuvastase võitluse komisjoni.

"Tänan teid e-kirja eest, milles kutsusite mind osalema riigikogu õiguskomisjoni 19. novembri istungil, et saada "infot, kas Vabariigi valitsuse tasandile jõudsid signaalid võimalikust mastaapsest rahapesust Eesti krediidiasutuste kaudu ja kuidas nendele reageeriti," vastas Ansip kirjalikult õiguskomisjonile.

"Vastan küsimusele - Vabariigi valitsus polnud teadlik, et Eesti krediidiasutusi oleks kasutatud mastaapseks rahapesuks," märkis ta.

"Vabariigi valitsus arvestas võimalusega, et Eesti krediidiasutuste kaudu võidakse tahta kriminaalsel teel saadud tulu legaliseerida ning rakendas meetmeid rahapesu tõkestamiseks. Vabariigi valitsuse tegevus rahapesu tõkestamise valdkonnas on dokumenteeritud. Sellekohase informatsiooniga tutvumiseks palun pöörduge riigikantselei poole," lisas ta.

"Eesti Vabariigis ei tohi uurimine olla poliitiliselt mõjutatud. Uurimisasutused, sh prokuratuur, peavad saama teha oma tööd sõltumatult ja iseseisvalt, ilma otsese või kaudse poliitilise surveta. Ainult nii saab menetlus olla objektiivne ja tulemuslik," selgitas Ansip. "Kuna mul pole midagi teie komisjoni jaoks väärtuslikku lisada, ei pea ma vajalikuks oma osalemist antud küsimuse arutamisel õiguskomisjonis."

Jaanus Karilaid sõnas Delfile Ansipi kirja kohta: "ekspeaminister Andrus Ansip, kes kipub muidu igal teemal sõna võtma ja teisi poliitikuid isegi riigist välja saatma, võttis parlamentaarsest kontrollist keeldumisega sisulise vastutuse Danske rahapesuafääris. Ta on ainuke kutsutu, kes riigikogu õiguskomisjoni ette ei tule."