Iga kümnes Eesti õpilane on kogenud keha ja seksuaalsusega seotud kiusamist
Täpsemalt on sõnalise, füüsilise või nutivahendite abil toimunud seksuaalsusega seotud kiusamise ohvriks olnud 11,9% neljanda kuni kuuenda klassi poistest ja 8,7% tüdrukutest.
Kõige enam on kokku puututud sõnalise kiusamisega ehk ebameeldivate märkuste ja nimede andmisega. Kübervahendite kaudu toimunud seksuaalset kiusamist on kogetud kõige vähem.
Küsitlusest selgus ka tõsiasi, et poisid on võrreldes tüdrukutega oluliselt sagedamini keha ja seksuaalsusega seotud kiusamise sihtmärk, seda nii sõnalise kui ka füüsilise kiusamise puhul.
Kiusamisvaba Kooli uuringukoordinaator Kristiina Treial toob esile, et kuivõrd küsitluses osalesid nii juba KiVa kiusuennetusprogrammi rakendavad kui ka alles sellega alustavad koolid, on oluline tulemus seegi, et seksuaalse kiusamisega seotud näitajad on KiVa programmi juba kasutavates koolides madalamad kui alles süstemaatilise ja tõenduspõhise kiusuennetusega alustavates.
“Kuivõrd KiVa programmi juba kasutanud koolides oli võrreldes alles alustavate koolidega sõnalise ja füüsilise seksuaalse kiusamise ohvreid vähem, võib oletada, et KiVa rakendamine aitab ennetada ja vähendada ka sedalaadi kiusamist,” toonitab ta.
Seoses 18. novembril üle-euroopaliselt peetava laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päevaga, mil seekord juhitakse tähelepanu just spordi- jt huviringides aset leidvale seksuaalsele väärkohtlemisele, paneb Kiusamisvaba Kooli tegevtiim täiskasvanutele – vanematele, treeneritele, juhendajatele – südamele, et nende ülesanne on igal juhul luua õhkkond, kus lapsed julgevad oma kogemustest rääkida.
“Sealjuures ei tohiks lasta tekkida olukorral, kus tõsiseks probleemiks peame alles füüsilist seksuaalset kiusamist ning kellegi tema keha või seksuaalsuse tõttu norimist või halvustamist peame lihtsalt kasvuraskuseks või konfliktiks, mis iseenesest mööduma peaks, kui ise piisavalt tugev olla,” kommenteerib sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar.
“Kutsume seega koole üles KiVa programmi kaudu süstemaatilist ja järjepidevat ennetus- ja sekkumistööd tegema. Nii jõuame ehk aegamööda sellenigi, et samasugune põhimõte hakkab kehtima ka täiskasvanute vahelises suhtluses.”
Läbiviidud uuringu metoodika on välja töötatud Soomes Turu ülikoolis ja kohandatud sihtasutuse Kiusamisvaba Kool meeskonna poolt. Küsitlusele vastas kokku 13714 õpilast 68 koolist ja õppekohast.
Keha ja seksuaalsust puudutavate kiusamiskogemuste kohta esitati 4.-6. klassi õpilastele kolm küsimust:
* „Kas viimase paari kuu jooksul on koolis Sulle öeldud ebameeldivaid märkusi või nimesid seoses Sinu keha või seksuaalsusega?“
* „Kas viimase paari kuu jooksul on koolis Sulle füüsiliselt lähenetud või puudutatud viisil, mis pani Sind tundma ebamugavust ja ärevust?“
* „Kas oled saanud koolikaaslastelt sõnumeid või telefonikõnesid Sinu soo või seksuaalsuse kohta, mis olid sobimatud või muutsid Sind ärevaks?“.
Ohvriks liigitati õpilased, kes vastasid 2-3 korda kuus või sagedamini.
SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.
