Täna kell 14 algaval riigikogu istungil tuleb teisele lugemisele järgmise aasta riigieelarve eelnõu, millele opositsioon tegi kokku 60 ettepanekut. Nagu juba tavaks saanud, jättis rahanduskomisjon need arvestamata. Seda põhjendusega, et katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Seega eimidagi uut.

Uus on aga ehk see, et valitsuskoalitsiooni kuuluvad Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ise on keset riigieelarve menetlemist omavahel kapitaalselt tülli pööranud. Tüli ajendiks on ÜRO ränderaamistik, mille puhul pole tegemist isegi mitte õiguslikult siduva dokumendiga.

Nii Isamaa kui ka sotsiaaldemokraadid on kinnitanud, et lahkhelid ränderaamistiku teemal riigieelarve vastuvõtmist ohtu ei sea. See on ehk ka olulisim tegur, mis praegust võimuliitu veel koos hoiab.

Valitsusliidu lagunemine ja Isamaa või sotside toetuse ärakukkumine riigieelarvele ei tähendaks siiski veel tingimata seda, et riigieelarve vastu võtmata jääb. Küll aga tekiks oht, kus tuleb toetada näiteks mõnda opositsioonilise Reformierakonna tehtud kümnest muudatusettepanekust, et saada kokku vajalik lihthäälte enamus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna või Vabaerakonna muudatusettepanekute arvestamine ja nende häälte kindlustamine oleks võrreldes Reformierakonnaga oluliselt vähem tõenäoline, sest hääli on kahel parteil vastavalt seitse ja kaheksa, Isamaal on hääli aga 11 ja sotsiaaldemokraatidel 14.

Huvitavad saavad aga olema arengud pärast riigieelarve vastuvõtmist, sest pinged Isamaa ja sotsiaaldemokraatide vahelt pole peaminister Jüri Ratase püüdlustest lepitustegevusest hoolimata kuhugi kadunud ja vaevalt ka kaovad. ÜRO ränderaamistiku arutelu suunamine riigikokku on juba praegu mõjunud Isamaale kui punane rätik härjale.

Kui riigikogu peaks ÜRO ränderaamistikuga liitumist toetama, siis võib juhtuda, et valitsusest lahkub uksi paugutades hoopiski Isamaa ja Eesti saab valimisteni Keskerakonna ning sotside vähemusvalitsuse. Pärast riigieelarve vastuvõtmist pole Isamaal nimelt enam mitte midagi kaotada.

Opositsioonis oleks Isamaal väga mugav valitsust kritiseerida, sest mingit vastutust sellega enam ei kaasneks. See tähendab, et Isamaa võib takistamatult nihkuda oma retoorikas võrreldes praegusega veelgi enam paremale. Lisaks saaks ennast näidata märtrina, kellest seoses ränderaamistikuga üle sõideti.

ÜRO ränderaamistiku teema tõstatumine on Isamaale olnud tervikuna suur kingitus, sest on võimaldanud neil enne valimisi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kõrval pildile trügida. Seda kannustab kindlasti ka lootus viimaselt vähemalt osa hääli tagasi võita ja üle valimiskünnise riigikokku pääseda.