Kaitseväe toetuse väejuhatus tähistas eile 100. aastapäeva
„Täna meenutame siin tegelikult kõiki neid sõjaväelogistikuid, kes Varustusvalitsuse loomisel kaasa aitasid ning sellega tänase toetuse väejuhatuse auväärsele ajaloole aluse panid,“ ütles toetuse väejuhatuse staabi ülema ülesannetes olev kolonelleitnant Marek Laanisto.
Mälestustseremoonial osalesid toetuse väejuhatuse struktuuriüksuste ülemad, toetusteenuste keskuse vanemkaplan kolonelleitnant Aivar Sarapik ning esindajad korporatsioonist Rotalia, mille vilistlane kindralmajor Reimann oli. Toetuse väejuhatuse, logistikapataljoni ja korporatsioon Rotalia lippude all asetati kindrali hauale mälestuseks küünlad.
2002. aastal taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21. novembril 1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel Varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest pidi tagama Rahvaväele kõik sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise, toitlustamise.
Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti koolitatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis reserv- ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.
Toetuse väejuhatuses on kokku kümme allüksust: staap, logistikapataljon, logistikakool, tervisekeskus, raamatupidamiskeskus, toetusteenuste keskus, liikumis- ja veoteenistus, materjaliteenistus, harjutusväljade teenistus ning kaitseväe orkester.
