Meil on suur mure. Kuna valitsus on pausil ja ammu juba kriisis, siis keskkonna-komisjoni esimees Rainer Vakra (Sots) ei soovi menetleda Jäätmeseadust, mille on Riigikokku saatnud Siim Kiisler (Isamaa).

Seadus on Riigikogu menetluses juba 14 kuud ja viimase kaheksa kuu jooksul pole selle menetlus liikunud mitte ühtegi sentimeetrit.

Jäätmeseaduse mittemenetlemine võib tuua meile kaasa trahvi, mille kõrval "suhkrutrahv" tõenäoliselt kahvatub. Meenutan, et trahvi suurus oli 45,7 miljonit eurot ja paari päeva tagune uudis on see, et Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse.

Kolm Euroopa Komisjoni volinikku on saatnud Eestile kirja, kes pehmelt öeldes väljendavad muret, et Eesti ei täida jäätmete ringlussevõtu sihtarve. Eesti on võtnud endale kohustused, aga täita neid ei suuda.

Kuna Euroopa on üheselt seadnud endale kõrged eesmärgid kliima- ja keskkonnapoliitikas, siis mittetäitmise osas rakenduvad ka sanktsioonid.

Samas, nende riikide suhtes, kes võtavad enne 2020. a täiendavaid meetmeid - eelkõige seadusandlikke - ollakse oluliselt leebemad. Neid, kes ei täida oma kohustusi ja ka midagi selles osas ette ei võta, sanktsioneeritakse ka vastavalt.

Aga nüüd asjast. Jäätmeseadusele on esitatud mitmeid muudatusi, mille osas puudub konsensus. Selge. Aga väga palju on neid punkte, mille osas on sektor ja ministeerium kaasamiste käigus kokku leppinud.

Võtame vastu siis need punktid, mida toetatakse, ja teeme kõik jõupingutused, et Eesti ei peaks maksma siseriiklike pingete pärast kõrget lõivu.

Lisan, et tegelikult on meil juba Euroopa Liiduga liitumise ajast põhimõte, et EL õigust ja veel vähem käimasolevaid rikkumismenetlusi poliittehnoloogiliste vankrite ette ei rakendata.