Kurmi sõnul leidsid süüdistused ka töövaidluskomisjonis kinnitust, kuid asi oli hinnangus nende tõsidusele, mida komisjon pidas ebapiisavaks.

Täpsemalt Kurm asja ei kommenteerinud, kuna tegu oli mitteavaliku protsessiga.

Delfi on varasemalt kirjutanud, et Hallik olevat möödunud aastal raamatukogu jõulupeol massiliselt töötajaid seksuaalselt ahistanud ja et ka välismaisetelt partneritel olevat tulnud selle kohta teateid.

Martin Hallikut esindava vandeadvokaadi Kristi Sild esitas sellele aga omapoolse vastulause, mille siin täismahus avaldame.

Olukorras, kus kinnise menetluse materjale ei ole vaidluse kummalgi poolel võimalik avaldada, olen ma siiski kohustatud parandama põhimõttelised vead, mida Tartu Ülikool töövaidluskomisjoni otsust kirjeldades teeb, sest need eksitavad avalikkust.

Tartu Ülikooli pressiesindaja kas pole töövaidluskomisjoni otsust lugenud või on talle selle sisu valesti edasi antud, kuid kindlasti ei vasta tema kirjeldus töövaidluskomisjoni otsuse sisu kohta tõele.

Töövaidluskomisjoni väga põhjalik, 13-leheküljeline otsus kordab süüdistusi analüüsides rohkem kui seitse korda sõnaselgelt, et Martin Hallik ei ole süüdistajat ahistanud. Küsimus ei ole erinevates hinnangutes nagu on ülikooli esindajad eilsest saadik üritanud väita. Komisjon, mis koosnes seejuures kolmest naisest, analüüsis kõiki tõendeid ja jõudis ainuvõimalikule järeldusele, et Martin Hallik ei ole talle süüks pandud rikkumisi toime pannud.

Ülikooli pressiesindaja püüab jätta muljet nagu oleks rikkumised küll toimunud, kuid need jäid vallandamisotsuse tegemiseks ebapiisavaks. See ei vasta tõele. Süüdistused ei leidnud kinnitust.

Ka fraasiga “vaidluse sisuks olnud sündmused on toimunud” proovitakse jätta muljet nagu oleks toimunud ahistamine, kuid see ei ole TVK otsuse sisu. Jah, toimusid jõulupidu, on toimunud reis väliskonverentsile, inimesed on omavahel suhelnud, selles mõttes on vaidluse sisuks olnud sündmused toimunud. Samas näitavad tõendid nii ükshaaval kui ka kogumis läbivalt seda, et ahistamissüüdistus ja ebaväärika käitumise etteheited ei vasta tõele.

Ülikoolil on ühes asjas õigus - eilne otsus võib edaspidi mõjutada töökultuuri kogu Eesti ühiskonnas. See otsus võib aidata edaspidi parandada töökultuuri kahel viisil. Esiteks vältida valekaebuste esitamist ning teiseks, juhtida tööandjate tähelepanu sellele, et ka keerulistes situatsioonides tuleb säilitada erapooletus ja faktipõhisus.