Lanier on isik, kes võib nii julgeid väljaütlemisi enesele lubada – ta on arvutiteadlane, üks virtuaalreaalsuse kontseptsioonile aluse panijaid. Ta on töötanud näiteks legendaarse Atari juures ja Microsoftis, andnud välja hulga raamatuid, ning tõelise multitalendina jõuab ta veel ka klassiklaist muusikat kirjutada. Seega on igati põhjust korraks järele mõelda, kui ta meid sotsiaalmeedia eest nii teravas toonis hoiatab. Alljärgnevalt lühike, aga tähtis lõik ilmuvast raamatust, kust saame teada, mispärast sotsiaalmeedia mölaklust juurde toodab:

Ma olen optimist. Ma ei arva, et me peaksime kogu digitaalmaailma üle parda heitma. Suur osa sellest on suurepärane! Probleem ei ole nutitelefonis, nagu väidab otsatu hulk artikleid nagu „Kas nutitelefon on hävitanud ühe põlvkonna?“.23 Asi pole ka internetis, mida samuti regulaarselt süüdistatakse maailma hukutamises.24 Miski siiski hukutab maailma, aga mitte see, et me bittide abil ühendame üksteisest kaugel asuvaid inimesi või et me vahime väikseid helendavaid ekraane,25 millega võib liialdada samamoodi kui paljude teiste asjadega, kuid see ei ole meie liigi ellujäämisküsimus. Ometi on olemas üks kõrgtehnoloogiline asi, mis on mürgine ka väikestes kogustes. Üks uus arengusuund, mis tuleks sulgeda. Oluline on see probleem defineerida nii täpselt kui võimalik, muidu läheme omadega veelgi sügavamale rappa.

Probleem on osaliselt selles, et me kõik kanname kaasas asjandusi, mis sobivad massiliseks käitumise modifitseerimiseks. Aga öeldu ei piiritle probleemi päris õigesti. Lõpuks on neid asjandusi võimalik kasutada ka teisel eesmärgil ja sageli seda tehaksegi. Probleem ei seisne ainult selles, et kasutajad lasevad ennast suruda internetikeskkondadesse, mis toovad esile meie halvemad küljed. Ega seisne ka ainult selles, milline tohutu võim on koondunud väikesearvulise seltskonna kätte, mis kontrollib võimsaid pilvearvuteid. See probleem ristub kõigi nende faktoritega, kuid isegi see konglomeraat ei kehasta probleemi täpselt. Probleem ilmneb siis, kui kõiki neid nähtusi, mida ma äsja kirjeldasin, tõukab tagant ärimudel, mille ajendiks on leida kliente, kes oleksid valmis maksma kellegi teise käitumise mõjutamise eest. Tuletage meelde – vanamoodsa reklaamitöö juures sai mõõta, kas kaup hakkas reklaami ilmumise järel paremini minema või mitte, kuid uued firmad mõõdavad hoopis seda, kas inimesed on muutnud oma käitumist, ja igaüht isiklikult nügitakse käitumismuutuse suunas. Teie isiklik käitumismuster on tehtud kaubaks.

Tegemist on iseäranis „kaasava“ tootega mitte ainult kasutajaile, vaid ka klientidele-manipuleerijatele, sest nemad muretsevad, et kui nad ennast ära ei tasu, siis visatakse nad üle parda. Probleem seisneb kõiges eelöeldus ja veel ühes asjas. Nagu esimeses peatükis selgitatud, võimendab minu poolt kirjeldatud skeem negatiivseid emotsioone paremini kui positiivseid, järelikult on see ühiskonna kahjustamisel efektiivsem kui selle parandamisel: vastikumad kliendid saavad oma raha eest rohkem. Lõpuks võime probleemile ringi ümber tõmmata. See tähendab, et probleemi on võimalik lahendada ilma üldist kahju tekitamata. Meie probleem on õnneks väga spetsiifiline. Piisaks vaid vabaneda mürgisest ärimudelist, kogu tehnika, millel see põhines, ei pruugigi nii halb olla. Me peame vähemalt proovima, sest vastasel korral tuleb ükskord kogu digitaaltehnoloogia kõrvale heita. Infotehnoloogia on viimane jumal, kes pole äpardunud,26 viimane optimismi kants. Me ei saa teda lihtsalt allavett lasta. Kui teie kogemused sotsiaalmeediaga on head, ei tee ükski lause siin raamatus neid kogemusi valeks. Tõtt öeldes loodan ma, et me – mõeldes siinkohal nii infotööstust kui meid kõiki – suudame leida mooduse, kuidas säilitada ja parandada kõike, mida me tõeliselt armastame, tehes endale väga täpselt selgeks, millest on vaja loobuda. Oma kontode kohene kustutamine suurendab võimalust, et tulevikus on teile kättesaadavad paremad kogemused. Mõni on sotsiaalmeediat võrrelnud tubakatööstusega, aga mina seda ei tee.

Pliid sisaldav värv on parem võrdlus. Kui sai vaieldamatult selgeks, et plii on kahjulik, ei kuulutanud keegi, et majade värvimisel olgu igaveseks lõpp. Selle asemel tõusid surve ja seaduste abil uueks normiks pliivabad värvid. Targemad inimesed lihtsalt ootasid värvi ostmisega, kuni müügile tuli ohutu kaup. Samal kombel peaksid targemad inimesed oma kontod seniks kustutama, kuni saadavale tulevad mürgivabad versioonid. Ütlen seda nagu arvutiteadlane, mitte kui sotsiaalteadlane või psühholoog. Sellest vaatepunktist näen, et aeg hakkab otsa saama. Maailm muutub meie juhtimisel kiiresti, mistõttu pole passiivseks jäämine lahendus. Täppisteaduse mõttes ei ole meil veel nii palju teadmisi, kui oleks ideaalis soovitav oma olukorra mõistmiseks – meil on piisavalt andmeid, et lahendamist vajavat probleemi kirjeldada, ent mitte kuigi palju aega, et seda lahendada. Siinkohal tundub olevat sobiv hetk vermida üks lühend, et ma ei peaks ikka ja jälle üles lugema sedasama asjaolude buketti, millest probleem koosneb.

Kuidas kõlaks „Käitumise Adapteerimine Teenustöö Korras“? KATK. KATK on masinavärk, statistiline masin, mis elab andmetöötluspilvedes. Nagu öeldud, on statistilised ja ebamäärased nähtused sellegipoolest reaalsed. Isegi parimal juhul suudavad KATK-algoritmid välja arvutada vaid selle, kui tõenäoline on, et konkreetne inimene käitub teatud moel. Ent see, mis igaühe puhul on kõigest võimalik, muutub peaaegu vältimatuks suure inimhulga keskmise näol. Kogu elanikkonda mõjutades on tulemused palju kindlamalt prognoositavad kui üksikisiku puhul. Kuna KATK-i mõju on statistiline, meenutab häda natuke kliimamuutust. Ei ole võimalik öelda, et mingi konkreetne torm, üleujutus või põud oleks kliimamuutuse süü, kuid saab öelda, et kliimamuutus muudab nende esinemise tõenäosust.

Pikas plaanis saab kliimamuutuse arvele kanda kõige hullemad asjad, nagu merepinna tõusu või vajaduse hulk inimesi ümber asustada ning uusi toiduressursse leida, kuid vaidlus on selleks ajaks nagunii mõtte kaotanud. Nõndasamuti ei ole mul võimalik tõestada, et mõni konkreetne mölakas oleks just KATK-i mõjul veelgi mölaklikumaks muutunud, ega saa ma tõestada sedagi, et ilma KATK-ita poleks toimunud mõnd konkreetset negatiivset nihet meie ühiskonnas. Pole olemas kindlat viisi, kuidas teada saada, kas KATK on teie käitumist muutnud, ehkki edaspidi tutvustan mõnda võimalust, kuidas sellekohaseid vihjeid leida. Kui kasutate KATK-platvorme, siis olete tõenäoliselt juba veidi muutunud. Aga ehkki me ei või teada, millised üksikasjad meid ümbritsevas maailmas oleksid ilma KATK-ita teisiti, võime me näha suurt pilti. Nagu kliimamuutus, nii viib ka KATK meid põrgusse, kui me kurssi ei korrigeeri. KATK on masin, millel on kuus liikuvat osa. Alljärgnevalt on KATK-masina kuue osa kohta esitatud mälutehniline abivahend, juhuks kui teil on vaja need mõnel eksamil üles lugeda.

A – tähelepanu köitmine, mis viib mölakluse ülevõimuni
B – kõigi eludes nuhkimine
C – inimestele sisendi kurku toppimine
D – inimeste käitumise suunamine nii alatult kui võimalik
E – raha teenimine sellega, et mölakatel lastakse kõigi teistega sigatseda
F – võltsmassid ja võltsühiskonnad

A – tähelepanu köitmine, mis viib mölakluse ülevõimuni
Internetis muutuvad inimesed sageli veidraks ja vastikuks. See kummaline fenomen üllatas võrkude algpäevil kõiki ja see on meie maailma otseselt mõjutanud. Ehkki iga netikogemus ei ole ebameeldiv, annab meie netikogemustele tervikuna lõhna ja värvi mingi tuttavlik vastikustunne. See vastikus osutus sotsiaalmeedia kompaniidele ja teistele kiirelt interneti hõivanud käitumismuutuste tekitamise impeeriumidele otsekui toornaftaks, mis negatiivset käitumuslikku tagasisidet tagant küttis. Millest see vastikus tuleb? Seda uurime järgmises peatükis. Lühidalt: tavalised inimesed tuuakse kokku keskkonda, kus peamine või sageli ainus võimalik preemia on tähelepanu. Näiteks pole mõtet loota, et seal õnnestuks raha teenida. Tavakasutajad võivad saavutada vaid võltsvõimu ja võltsrikkust, mitte tõelist võimu ega rikkust. Seega hakkavad domineerima mõttemängud.
Kui saavutada pole midagi peale tähelepanu, kipuvad tavainimesed muutuma jõhkraks, sest kõige rohkem tähelepanu pälvivad kõige suuremad jõhkardid. See looduslik kalduvus mölakluse suunas annab oma värvingu ka kõigile teistele KATK-masina osadele.