"Mina olin rändeleppe hääletuspäeva õhtul uussisserändajatest meestekambaga vastamisi Saksamaal, ühe väikelinna rongijaamas. Keeldusin viisakalt vastu võtmast kamba ühe liikme poolt pakutud šokolaadi. Minu keeldumine solvas silmnähtavalt kogu seltskonda, aga õnneks piirdusid nad vaid sõimuvalinguga, millest ma aru ei saanud. Selle väikelinna elanikud saavutasid riigi- ja maakonnavalitsuses oma tahtmise ning pagulasi linna rohkem juurde küll ei paigutata, kuid isegi siia jõudnutega on kohalikel rohkem halbu kui häid kogemusi. Tööle nad minna ei taha, kuid paremat külmkappi ja televiisorit nõuavad. Kas mõni Eesti väikelinn suudaks eestlastest tunduvalt agressiivsema kultuuriga sisserändajad enda kultuuri lõimida või peaksid siis senised elanikud end hoopis koomale tõmbama? Me ei saa ju unustada, kuidas muutus nõukogude võimu all kogu Narva ja Alutaguse kant. Kes ütleb, et see kõik kaasaegsemal moel ei kordu? Venemaa kiitis ju rändeleppe, millele andsid nüüd oma poolthääle meie sotsid ja keskerakondlased, heaks kiitnud," kirjutab Aru.

Aru rõhutab postituses samuti, et on tugevalt vastu sellele, et rändeküsimuse arutlemisele seada kohustuslik toon, mis riivab mõtte- ja sõnavabadust. Ta nuhtleb ka reformierakondlasi, kelle hääletusest kõrvale jäämine jättis neist mannetu mulje.