Prokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas kommenteeris, et Evestus pani lahkumisavalduse lauale täna ning tema viimane tööpäev on 31. detsembril.

Põhjustena tõi Kallas välja soovi tegutseda väljaspool prokuratuuri. "Steven avaldas soovi leida uusi väljakutseid," nentis ta.

Evestusel on juhtiva riigiprokurörina pooleli mitmed suured protsessid, näiteks Savisaare kohtukaasus, kuid Kallase sõnul võtab seal Evestuse positsiooni üle riik. "Nendes riiklikes protsessides pole mitte tema osapooleks, vaid on riik, mistõttu läheb riiki esindama keegi teine prokurör," selgitas Kallas.

"Peale aasta kestnud ränka mõttetööd, inspireerivaid vestlusi heade sõpradega ja mitut kosutavat eemalolekut sai mu otsus küpseks. Minu viimaseks tööpäevaks riikliku süüdistajana jääb käesoleva aasta 31. detsember. Prokuratuuris on mul tänaseks möödunud 16 ja pool põnevat aastat. Selle pika aja jooksul on olnud häid ja kehvemaid aegu, kuid kokkuvõttes on prokuratuur mulle pakkunud kõik, mis ma saada oleksin soovinud. Aga kord on nii, et üksluiseks muutuv elu on tühine elu. Elus peab kasutama aega ja valikuvõimalusi ning selle eelduseks on vabadus," kirjutas Evestus oma Facebooki seinale.

"Just vabaduseks ma mõnda aega valmistunud olengi ning seda ma igatsetud inspiratsiooniallikana järgmisel aastal nautida kavatsengi. Tunnen, et tahaksin rohkem näha elu väljaspool prokuratuuri, areneda erinevates valdkondades ning selleks võtangi aja maha ja katsun tasapisi avastada maailma teistel viisidel. Mis puudutab pikaaegset tööandjat, siis on mul hea meel, et prokuratuur teeb oma tööd väga hästi ning usun, et samamoodi jätkatakse ka edaspidi! PS! Uskuge mind, prokuratuuris on küllalt tarku ja häid kolleege, kes saavad suurepäraselt kõigega hakkama," lõpetas Evestus.

Suurematest asjadest on juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse menetluses kriminaalasjadest Savisaare kriminaalasi, "passimaffia" kriminaalasi ning Henry Kallase rahapesu kriminaalasi.

Evestuse suuremad kriminaalasjad:
Passimaffia:


2015. aastal pidas politsei kinni grupi, mis peamiselt koosnes naistest. 11 naisele esitati kahtlustus kuritegelikku rühmitusse kuulumises.


Uurimise järgi vormistasid kahtlustatavad riiklike dokumente - koolidiplomeid, haridusõiendeid, keeleeksami tulemusi, elamislube ning kodakondsuse saamiseks vajalikke dokumente.


Muuhulgas oli passimaffias neli töötajad politsei enda ridadest, kes aitasid dokumente vormistada. Evestusele oli seejuures oluline, et just riigiteenistujad saaksid osalise šokivangistuse.


Henry Kallase kriminaalasi:


Möödunud aastal esitas riigiprokuratuur eesotsas Evestusega ärimees Henry Kallasele süüdistuse suureulatuslikus rahapesus Soomes, kus Kallas teenis süüdistuse järgi pea 3, 5 miljardit eurot.


Seejuures on Kallas Soome kohtus juba õigeks mõistetud, mistõttu oli Evestuse õlul asja menetlemine Eestis.

Savisaare kohtuasi on vindunud Evestuse käe all juba aastaid. Allolev ajatelg annab viimaste aastate sündmustest hea ülevaate:

Mullu tunnustati Evestust aasta parima prokuröri tiitliga.

Riigi peaprokurör Lavly Perling selgitas toona, et Steven-Hristo Evestus on juhtinud ja kohtusse saatnud mitmeid väga mahukaid ja Eestis õiguskorra jaoks olulise tähendusega kriminaalmenetlusi.

„Evestuse panus korruptsioonivastases võitluses on olnud märkimisväärne. Ta on viimastel aastatel saatnud kohtusse mitmeid olulisi korruptsioonikuritegusid ning lisaks oma enda menetluses olevatele kriminaalasjadele juhtinud mitmeid korruptsiooniteemalisi töögruppe ja ümarlaudu ning koordineerinud üle-eestilisi kriminaalmenetlusi. Tema enda kriminaalasjadest on olulisimateks süüdistuse esitamine elamislubade taotlemisega seotud kuritegelikule ühendusele, altkäemaksu võtnud tehnoülevaatajatele, Maanteeameti sõidukite registreerimisega seotud ametnikele ning Tallinna linnavalituse juhtidele,“ lisas peaprokurör Perling