Nimelt esitas Kose gümnaasium tänasele vallavolikogu koosolekule kooli põhikirja muudatusettepanekud, mis kooli saatuse otsustavad. Volikogule anti hääletamiseks Kose kooli põhikirja kolm muudatusettepanekut: kooli asukoht, millega välistati kolmas asukoht Harmis, asjaolu, et kooli hoolekogusse peaks valima esindaja Harmist ning kokku lepiti see, kui kaua Harmis kool veel tegutseda saab.

Kooli saatus on seega otsustatud: kool saab tegutseda Harmis kuni 31. maini, uuest õppeaastast kool seal enam ei jätka.

Kooli õpetaja Sandra Järv kommenteeris vahetult enne tulemuste selgumist, et hiljuti algatati kooli tuleviku osas ka petitsioon, mille eesmärk oli näidata volikogule, et Harmi kooli tulevik pole oluline mitte ainult käputäiele kooliga seotud inimestele, vaid üldsusele laiemalt. Kiiresti koguti kokku ligi 900 häält.

Harmi mõisakooli saatust on kajastanud Eesti Päevaleht varasemalt. Tallinna lähistel paikevas mõisakoolis õpib 1.-4. klassini liitklassides 17 last. Kooli saatuse teeb eriskummaliseks see, et tegemist on Kose gümnaasiumi ühe õppehoonega, mitte eraldiseisva kooliga. Seetõttu ei kaasne kooli sulgemisega muud pabermäärimist kui vaid kooli põhikirja muutmine. De facto iseseisvalt tegutseva õpipaiga sulgemiseks on Kose gümnaasiumi silmis ohtralt põhjuseid - vähe lapsi, maja tehnilised puudujäägid ning õppetöö ühtlustamise vajadus.

Harmist valmis Päevalehe/Delfi tiimil ka fotolugu, mille pealkiri osutus tänase volikogu otsuse taustal prohvetlikuks.

Harmi õpipaik