"Täna oleks uhke olla lätlane ja esindada Valka linna,” ütles Isamaa peasekretär Priit Sibul kommentaariks Läti parlamendi otsusele ÜRO rändelepet mitte toetada.

Sibula arvates on Eestilgi siiani võimalus rändeleppest loobuda, sest riigikogus 41 toetushäälega vastu võetud avaldus Eesti valitsusele mingit mandaati ei andnud. "Isamaa on ÜRO rändepaktiga liitumise vastu, kuivõrd see riivab Eesti suveräänsust," lisas Sibul.

Mart Luik: kas Lätist sai nüüd paariariik?

Tallinna linnavolikogu aseesimees Mart Luik ütles, et sotsiaaldemokraadid rääkisid oma katses eestlastele ÜRO rändepakti pähe määrida pidevalt mingist müstilisest välispoliitilisest liinist, millest Eesti justkui kõrvale kalduks, kui me rändeleppega ei ühineks.

"Mis liin see selline on, ei suutnud nad kordagi arusaadavalt lahti seletada. Kui me lugesime vastuargumendina ette kõik need riigid, kes rändepakti ei toeta, teatasid Sven Mikser, Marina Kaljurand, Urmas Paet ja teised ÜRO migratsioonisõbrad, et need on põhimõtteliselt paariariigid, mille hulka Eesti ei taha kuuluda," sõnas Luik.

"Täna otsustas Läti parlament, et ei toeta ÜRO rändepakti. Kas meie lõunanaabrist sai nüüd paariariik? Kas Ossinovski ja sõbrad on juba teel Riiga, et seda "katastroofi" ära hoida? Nali naljaks aga kõik need jutud "kindlast välispoliitilisest liinist" ja "paariariikidest" oli bluff, millega sotsid varjasid oma soovimatust seista Eesti suveräänsuse eest ning oravad ja keskerakondlased lihtsalt oma selgrootust," leidis Luik.

Läti seimi hääletusel toetas resolutsiooni, mis kutsub üles mitte allkirjastama ÜRO ränderaamistikku, 43 saadikut ja 31 saadikut olid selle resolutsiooni vastu.

Tõenäoliselt saab selle otsusega Lätist ainus Balti riik, mis ränderaamistikku ei toeta, sest kolmapäeval otsustas ka Leedu valitsus leppe heaks kiita.

Eesti riigikogu toetas lepet 26. novembril häältega 41-27.