"Praegu kehtiva karistusseadustiku järgi oleksid toimepandud teod karistatavad seksuaalse ahistamisena, kuid seksuaalse ahistamise eest kehtestati karistus alles alates 6. juulist 2017," ütles riigikohtu kommunikatsioonijuht Merje Talvik Delfile. Enne seda seadusandja seksuaalse ahistamise eest karistust ette ei näinud ja just sel põhjusel mõistis maakohus Eduard Grigorjani süüdi vägistamise paragrahvi alusel.

Riigikohus leidis, et lapse õigus kehalisele puutumatusele ja vaimse ning füüsilise tervise kaitsele peavad vaieldamatult olema tagatud. "Süüdistatava käitumisviis oli kahtlemata ahistav ning kannatanuid oluliselt häiriv, kuid oma raskusastmelt ei olnud see siiski võrdväärne tegudega, mis on karistatavad vägistamisena," sõnas Talvik. "Nimelt hõõrus süüdistatav hetkeliselt või lühema aja vältel oma jalaga laste jala säärepiirkonda ja ühel korral asetas korduvalt, kuid hetkeliselt ka oma käe lapse reiele ja põlvele."

Kuna kohus lähtub otsuse tegemisel seadusest ja tegude toimepanemise ajal karistusseadustikus seksuaalne ahistamine kui karistatav tegu puudus ning süüdistatava käitumine ei ole hõlmatud vägistamisena, siis tühistas riigikohus 9. novembril Harju maakohtu mullu 12. oktoobri ja Tallinna ringkonnakohtu tänavu 22. märtsi otsuse.