Riigikogu opositsioon kritiseeris eriti teravalt riigieelarvega katuserahade jagamist
Jürgen Ligi: koalitsioon on teinud omakasupüüdlikud eelarvereeglid
„Palju õnne, Riigikogu enamus! Teid nimetatakse nüüd juba juhtkirjade tasemel varasteks – seaduslikeks varasteks, võiks öelda ka seadusandlikeks, aga varasteks. Mina vaataks seda asja laiemalt. Ma nimetaks selle eelarve märksõnadeks „omakasu” ja „reeglite rikkumine”,” ütles Ligi.
„Ma vist esmaspäeval sain kõigilt kolmelt koalitsioonierakonnalt repliigi teemal, et 17 aastat võimul ja vaata, teie valitsus ja teie minister. Kui see on nii, et ükski teist ei ole meiega koalitsioonis olnud ja seda vastutust jaganud ja ka seda riiki ehitanud, nagu need repliigid osutasid, siis heakene küll. Ma räägin, mis reegleid Eesti on kehtestanud ja mille poolest too riik on olnud ausam kui see viimase kahe aasta oma,” sõnas Reformierakonna fraktsiooni esimees.
„Kõigepealt me kehtestasime eelarvereeglid, mis sundisid valitsejaid jätma endast järele korras riigi. Üle jõu elamine oli keelatud. Kui halbadel aegadel oli vaja reservist võtta, siis headel aegadel tuli kõrvale panna,” märkis Ligi. „Praegu on vastupidi. Te esimese asjana tegite omakasupüüdlikud eelarvereeglid ja võtsite reservidest ja oma jutu järgi kuumutasite majandust just nimelt kõige parematel aegadel, mida nüüd on horisondil näha olnud,” lisas ta.
Koalitsiooni jutt majanduse käimatõmbamisest on Ligi hinnangul rumal ajal, kus kõikjal võis täheldada ülekuumenemise märke, mistõttu riiklikku ülekulutamist ei olnud võimalik põhjendada. Kõige populaarsem reeglistik puudutab aga regionaalseid investeeringuid ehk nii-öelda katuserahasid.
„Ikka vist ei saadud aru, vähemalt Mihhail Stalnuhhin küll ei saa aru, et seda raha siin jagatakse üle 30 miljoni, väljaspool igasuguseid konkursse, igasuguseid riigihankeid, pingeridu, arengukavasid, järjekordi, tasuvusanalüüse,” märkis Ligi. „Tihti on need ka vastuolus arengukavadega: ühe käega tehakse üht, teist teise käega teist. Seejuures aetakse muidugi isiklikku ja partei asja massiivselt, aetakse segi isiklikud, partei, omavalitsuste ja riigi rahakotid. Meie oleme võimul, meie võime anda milleks iganes ja seejuures loomulikult võtta.”
„See on väga erinev sellest, mida me suutsime kehtestada kümmekonna aasta jooksul, kus see poliitiline katusepakkumine siiski alles jäi mingites piirides ja kus me tegelikult seisime selle eest, et omadele raha tegemine lükati tagasi, et tegevuskulusid kellelegi ei jagatud, et erialaministeeriumiga konsulteeriti, et ei ehitataks midagi surnult ja ka summad hoiti mingi viisakuse piires, mitte tuhande kaupa ei visatud justkui hääle hinnana iga ukse juures raha maha,” lisas Ligi.
„Mitte ühtki sõnumit loomulikult ei ole struktuursetest reformidest eelarves. Ei ole midagi rõõmustavat täpsemast kulutusest, ei ole midagi sellest, et varsti saab euroraha otsa, jääb vähemaks ja tuleks mingisugune Exit-väljumisstrateegia esitada. Ja räägitakse tulude või kulude kasvust.”
Andres Herkel: tegemist on selgelt valimiste-eelse eelarvega
Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel ütles, et üks põhjus, miks Vabaerakond ei toetanud riigieelarvet, on see, et riigieelarve ei ole adekvaatselt loetav. „Sellele riigikogu tervikuna saab vastu hakata, lihtsalt nõudes seda, et eelarve on teistsugusel kujul, selgemalt riigikogule esitatud,” sõnas ta.
Eelarve ise on Herkeli hinnangul selgelt valimiseelne eelarve. „Jah, siin tehakse väikesi kingitusi omaenda valijatele. Seda on ajaloos enne olnud, seda on ilmselt ka tulevikus. Aga suurem pahe on see, et sellel eelarvel puudub selge fookus ja selge eesmärk ehk siis siin püütake kõiki vajadusi rahuldada,” ütles ta.
„Riigieelarve tulud on kenad, sellel valitsusel on vedanud. Aga üks üldine reegel on see, et sellistel puhkudel nähakse vaeva sellega, et proovitakse investeerida tulevikku, olgu see siis teadus-arendustegevusse, olgu see haridusse, olgu see leidmaks meetmeid selleks, et majanduskasv oleks jätkusuutlik. Seda kõike me sellest eelarvest ei leia,” nentis Herkel.
„On kindlasti veel väiksemaid põhjusi, kas või see mitte selgesti põhjendatud raha broneerimine Eesti Energiale, kas või see, et luuakse Riigiõiguse Instituuti, mille otstarbest me aru ei saa. „Neid väiksemaid põhjendusi on kindlasti veel ja veel,” rääkis Herkel.
Martin Helme: eelarvega osteti ära Isamaa vaidlus rändeteemal
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et riigieelarve eelnõust arusaamine on läinud igal aastal keerulisemaks. „Ja see ei ole loomulikult kogemata nii. Eelarve lahtikirjutatus ja see, mille peale siis mida kuidas kulutatakse, läheb aina rohkem valitsuse suure saladuse katte alla ja riigikogu liikmed peavad siin lihtsalt vaatama mingisuguseid arvuridasid, mida meile siis soovitakse näidata propaganda huvides,” ütles Helme.
„Mis on selle eelarve ütleme siis enneolematu saavutus võrreldes varasemate aastatega, on loomulikult see, millise nahaalsuse, jultumuse ja summaga turgutatakse erinevaid poliitilisi huvigruppe, kelle esirinnas on muidugi parlamendiparteid ja nendest omakorda esirinnas valitsusparteid,” sõnas Helme.
Riigieelarve põhiline sõnum on Helme hinnangul see, et kõigepealt osteti sellega ära ühe koalitsioonierakonna ehk Isamaa vaidlus rändeteemal. „Jah, Isamaale anti võimalus hääletada siin saalis Marrakechi lepingu vastu, sellega on teema ammendatud. Isamaa või Isamaaga seotud MTÜ-d ja erinevad algatused on üks enim raha saavaid seltskondi sellest eelarvest ja on täiesti mõistetav, et nemad selle eelarve vastu ei hääleta või seda eelarvet kuidagi ei ohusta,” ütles Helme.
„Ka teised koalitsioonierakonnad ei ole häbelikud, nemad tegelevad veel lisaks teistsuguse ostmisega ja see on valijate ostmisega. Ehk siis valijate enda rahaga ostetakse neilt hääli eelolevatel riigikogu valimistel,” märkis Helme. „See ei pruugi olla korruptsioon selle sõna kriminaalses mõttes, aga see on kõige ehedam poliitiline korruptsioon. Ehk siis meie praegune valitsus juurutab korruptiivset käitumist nii valitsuse sees kui valijatega suhtlemisel tasemel, mis on minu meelest Eestis enneolematu,” lisas ta.
