Euroopa Ülemkogu soovib ELi pikaajalise eelarve kokkulepet järgmiseks sügiseks
Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid kinnitasid Euroopa Ülemkogu esimese päeva kohtumisel tahet jõuda EL-i järgmises pikaajalises eelarves kokkuleppele tuleva aasta sügiseks.
Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve arutelul rõhutas peaminister Jüri Ratas, et liidu tulevik on liikmesriikide endi kätes ning ka eelarve peab aitama seda kindlustada.
„Tulevane eelarve peab toetama veel enam Euroopat, mis on ühtsem ja tugevam. Vajame eelarvet, mille fookus on tootlikkusel, konkurentsivõimel ja ühendusi toetavatel investeeringutel. Teaduse, innovatsiooni ja noortevaldkonna rahastust ei tohi vähendada,“ sõnas Ratas valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel, rõhutades samas ka digitaalse arengu toetamise olulisust.
Peaministri sõnul peab eelarve lahendama inimeste muresid, mis on seotud rände, kaitse, kliimamuutuste, sise- ja välisjulgeoleku, Euroopa Liidu välispiiride kaitse ning meie naabruse stabiilsuse ja turvalisusega.
EL peab Ratase sõnul jätkama ka transpordi- ja energiavõrgustike taristuprojektide toetamist ning väljaehitamist. „Eestil, Lätil ja Leedul on vaja kiireid ning kestlikke ühendusi ülejäänud Euroopaga, mis aitavad meid paremini ühtse turuga lõimida. See tähendab piiriüleste ühenduste rajamist,“ lausus peaminister, tuues näiteks Rail Balticu ehitamise.
Ühtekuuluvuspoliitika on olulisim Euroopa Liidu investeerimisvahend, mis peab Ratase sõnul ka tulevases pikaajalises eelarves aitama kasvatada liikmesriikide ja eri piirkondade majanduslikku heaolu ning konkurentsivõimet. „Meie kogemus näitab, et ühtekuuluvuspoliitika on suurepärane vahend vajalike reformide tegemiseks. Hoolimata Eesti kiirest majandusarengust peab ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv olema seetõttu meile sujuvam,“ sõnas peaminister.
Kõigile EL-i põllumeestele tuleb Ratase sõnul luua ühisel turul võrdsed konkurentsitingimused. „Eesti ja teiste Balti riikide põllumajanduse otsetoetused on madalaimad Euroopa Liidus. Need jõuaksid ka Euroopa Komisjoni praegu laual olevate ettepanekute kohaselt vaid 76%-ni Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta aastaks 2027. Samal ajal on meie põllumeeste tootmiskulud kaugelt üle Euroopa Liidu keskmise,“ sõnas peaminister. „Selline ebavõrdne kohtlemine valmistab meile muret. Enne ülemkogu kohtusin meie põllumeestega, kes nõudsid siin meeleavaldusel võrdseid konkurentsitingimusi. Otsetoetuste taseme ühtlustamine peab toimuma meie hinnangul oluliselt kiiremini ning praegune komisjoni ettepanek ei ole piisav,“ rõhutas Ratas.
