"James Mattise tagasiastumine pole kahetsusväärselt Eesti huvidega kooskõlas. Seisis ju Mattis USA järjepideva välis- ja julgeolekupoliitika eest ja võib-olla just tänu temale ei toimunud USA välis- ja julgeolekupoliitikas sääraseid pöördeid nagu näiteks kaubanduses," ütles Bahovski Delfile. "Paljud on viidanud ka sellele, et Mattise kadumisega kaob Trumpi eest viimane pidur ajamaks oma poliitikat. See kõik aga suurendab ennustamatust, mis niigi turbulentses maailmas asjale kasuks ei tule."

USA vägede väljaviimine Süüriast ja Afganistanist on Bahovski hinnangul märk teistele jõududele need kohad täita ja maailmapoliitikas kaotab USA järjest enam mõju. "Tähelepanelikult tasub lugeda ka Mattise lahkumiskirja, kus ta sisuliselt ütleb, et Trumpiga loobub USA liberaalse maailmakorralduse toetamisest. Mattis rõhutab, kui oluline on USA-le liitlaste olemasolu ja et USA on alati suhtunud lugupidamisega liitlastesse, andes seega justkui mõista, et see võib nüüd muutuda," sõnas Bahovski.

"Ma ei taha vaadata Mattise lahkumisele üksnes läbi tumedate prillide, sest me veel ei tea, kes saab tema järeltulijaks, kuid eeldatavasti on see inimene, kes ei seisa vastu Trumpi seisukohtadele," nentis Bahovski. "Üleöö ei hakka veel midagi muutuma, kuid 2019. aastal peame järjest tähelepanelikumalt jälgima, mis toimub Valges Majas ja USA sisepoliitikas üldisemalt," lisas ta.

Bahovski sõnul ei maksa siiski unustada ka USA Kongressi, sest päris ilma selle toetuseta ei saa Trump ka tegutseda. "USA-s on ikka alles ka küllalt palju inimesi, kes toetavad transatlantilisi suhteid ja liberaalset maailmakorda."