FOTOD | Aastakümneid pimeduses veetnud Maarja kirikus süüdati advendiajaks jõuluküünlad
Tartu Maarja kirikus on Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu liikme Toomas Savi eestvedamisel süüdatud jõuluvalgus. Jõulude vältel on kiriku aknad igal õhtul valged. Kes kiriku trepile piiluma läheb, näeb ukse akendest, et kiriku põrand on üles võetud ning seal valitseb juba ehitustööde ootus. Alates pühapäevast, neljandast advendist tasub kiriku uksel piiludes ka kõrvad lahti hoida. Uudishimulike kõrvu kostub aisakella kõlinat või vaikset jõulumuusikat. Just nõnda nagu kirikus kombeks.
Toomas Savi ütleb, et: „176. aasta vanuse Tartu Maarja kirikuhoone akendest võib jõuluajal märgata advendiküünalde valgust. See on tunnistus, et kirik on ärkamas oma uuele elule.
Tule Sinagi ja märka, tule ja aita taastada Tartu Maarja laulupeokirik.“
Maarja kiriku I ehitusetapp on peagi algamas
Novembris kuulutas Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus välja hanke kiriku sisevundamenditööde teostamiseks. Hange on lõppenud ning edukaks tunnistati AS Eviko pakkumus maksumusega 196 000+km. Ehitustöödega alustatakse jaanuari esimeses pooles.
Hanke raames lammutatakse senised rõdud, kiriku sees teostatakse väljakaeved, rajatakse vundamendi aluskihid ja vundamendid, osa seinu, kirikusaali kandev vahelagi, keldrilao lagi, trepid, ehitatakse ajutised avatäited kõrvalustele, II korrusel asuv kirikusaal saab ajutised piirded, samuti rajatakse peauksest kirikusaali ajutine käigutee.
Hilisemaks valmimistähtajaks on seatud 7.mai 2019, et Maarja kirikus saaks 20.juunil 2019 toimuda laulupeo 150.juubeliaasta kontsert.
Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.
Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus
19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik XIX sajandi ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste vaimueliit. A.H.Willigerode andis mõnda
aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.
17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.
Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.
Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.
Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.
Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel.
Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.
2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.
2018. aastal läbi viidud Tartu Maarja kiriku I ehitusetapi hanke ehitustööd algavad jaanuaris 2019.
Kirikuhoone majandamiseks taastamise järgselt on koostatud äriplaan. Kirikuhoone kommunaalmaksete tasumiseks alustab Tartu Maarja Kiriku SA äritegevusega, mis hõlmab muuhulgas ruumide väljarentimist büroopindadeks, kontsert- ja huvitegevusteks, üritusteks, koosolekuteks ja seminarideks, lisaks plaanib SA korraldada omaüritusi nt lastele, oreli valmimisel pakkuda oreliharjutusteenust jne. Kirikuhoonesse valmib ka kolumbaarium.
