Aas luges ette üle 360 aasta tagasi Raekoja platsil kõlanud kuninganna Kristiina käsusõnad:

„Homme, kui see Jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta Seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis Kanutipäevani 13. jaanuaril.“

Jõulurahu tava ulatub juba 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse ühisaega. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal aastail 1632-1654.

Jõulurahu väljakuulutajaks on linnapea või raesekretär, kohaks linn, kus asub peapiiskopi katedraal ning paigaks tsiviilhoone rõdu. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid.