"Otepää valla koostöölepe Tšetšeeniaga on taunitav ja erakordselt piinlik juhtum," ütleb Eesti inimõiguste keskuste juht Kari Käsper. Ta viitab OSCE raportis välja toodud meelevaldsetele ja ebaseaduslikele arreteerimistele ja kinnipidamistele, ahistamistele ja piinamistele, inimeste kadumistele ja kohtuvälistele hukkamistele.

Terrori ohvriteks on need, keda kahtlustatakse uimastitega kaubitsemises või terrorismis, homod, biseksuaalsed või transsoolised. Täiesti tavalised teismeeas noored. Kohalikud inimõiguslased, vabakonna aktivistid, juristid, ajakirjanikud. "Need rikkumised on toimunud vähemalt 2017. aastast alates ega olukord pole muutunud paremaks," ütleb Käsper.

Eraldi probleem on, et inimõiguste rikkumisi ei uurita ei Tšetšeenia ega ka Venemaa ametiasutuste poolt. Õigusriiklus pole tagatud ning julgeolekuasutused pääsevad inimõigusi rikkudes karistuseta. "Piisab kellegi alusetust pealekaebamisest või ametivõimudele mittemeeldimisest, et sattuda eluohtlikku olukorda," ütleb Käsper. Kuna laialt levinud on korruptsioon, siis võivad ametivõimud inimesi sihtmärgiks valida ka lunaraha või altkäemaksu saamiseks.

"Selles kontekstis on vastastikuse koostöö või turismi arendamine vastuolus üldinimlike moraalsete ja eetiliste normidega," peaks Käsperi sõnul piinamise, kohtuväliste tapmiste ja teiste eriti räigete inimõiguste rikkumise ja korruptsiooni õigustamine ja pisendamine tähendama automaatset sobimatust poliitikasse, ka kohalikul tasandil ja olenemata maailmavaatest.

Otepää vallavanema Kaido Tamberg kuulub sotsiaaldemokraatlikusse erakonda, mille peasekretär Kalvi Kõva hinnang koostööleppele on "üheselt tauniv". Ta sõnul on iga omavalitsus küll kohalikke asju puudutavates otsustes vaba, kuid peaks välissuhtluses juhinduma pädevate riigiasutuste soovitustest. "Turismikoostöö Tšetšeeniaga muudab eriti totakaks asjaolu, et välisministeerium on juba aastaid soovitanud mitte reisida Tšetšeeniasse, mis on muuhulgas aastaid silma paistnud inimõiguste räigete rikkumisega," ütleb Kõva.

Vallavanema eetika

Kaido Tamberg tuletab kriitikuile meelde, et koostöölepe on Otepääl Tšetšeeniaga, täpsemalt selle pealinna Groznõiga, olemas juba 1992. aastast. Paber vajas aga värskendamist. Tambergi sõnul vajavad Eestist Tšetšeeniasse reisivad mägironijaid ja muud huvilised adekvaatset teabepunkti, kust küsida infot otse enne sihtkohta rändamist. "Keegi ei eeldagi, et hakkab massiline turism. Loodakse selline liin – kogu lugu. Mitte mingit muud eesmärki ei olnudki," ütleb vallavanem.

"Ärme vahetame siis infot, külmutame selle? Mulle tundub, et see ei ole tark," sedastab ta emotsionaalselt, et lepingul pole Kadõrovi režiimiga mingit pistmist. "Turismiministri tulekust ei tehtud mingit ametlikku visiiti. Tema tuli kui Eestis käinud inimene lihtsalt materjale tooma ja alla kirjutama," ütleb Tamberg, et uus leping on sisuliselt sama vana kokkulepe Groznõi linnaga. "See ei ole mingi riikidevaheline koostöökokkulepe."

Turismi ja inimõiguste rikkumisi ta "ühte katlasse" ei paneks. "Eetika on alati kahe otsaga asi. Minu arust on eestlastele parem, kui meil on sõprussuhted, kui neid ei ole," kommenteerib Tamberg.

Ta heidab ette silmakirjalikkust rahvusvahelistes suhetes. Poleemika väikse omavalitsuse kokkuleppe üle on Tambergi sõnul üle paisutatud olukorras, kus suheldakse ajakirjaniku tükeldanud Saudi-Araabiaga või riigikogu väliskomisjon käib inimõigusi rikkuvas Myanmaris Eesti julgeolekunõukogu kandidatuurile ÜRO-s hääli küsimas. "Siis samal ajal need saadikud pahandavad, et oi-oi, mis Otepää tegi. Aga ise käivad kribinal-krabinal sellistes kohtades," kritiseerib Tamberg kritiseerijaid.

"Tegemist on ju vene föderatsiooniga. Kõiki asju ühte patta panna. Parem on koostööd ja suhteid omada, kui mitte mingeid suhteid. Ja kus see loogika on? Me ei võta ju kohustusi. Lihtsalt deklareerime, et piirkonnad saavad omavahel läbi ja suhtlevad," jääb mees resoluutseks koostöö osas Tšetšeeniaga.