„Loendurid võimaldavad meil saada summa summarum kätte nii busside täituvuse näitajad kui peatuste käibe,” selgitas seadmete vajalikkus Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.

Vahe piletivalidaatorite ja bussi sisenemiste-väljumiste vahel seisneb selles, et validaatorid võimaldavad aimu saada inimeste liikumistrajektooridest, sõidukis olevate inimeste arvu kohta aga nad teavet ei anna.

„On terve rida kategooriaid, kellel ei ole kohustust piletilt valideerida, üle 65-aastased ja puudega inimesed näiteks,” selgitas Harjo, miks validaator ei võimalda saada ülevaadet sellest, kui palju bussis sõitjaid on. „Lisaks sellele ei registreeri inimesed oma bussist väljumist, nii et kui palju inimesi parasjagu bussis on, tegelikult teada saada pole võimalik.”

Küll on validaatori abil võimalik välja selgitada kodanike liikumistrajektoorid. Selleks on olemas arvuti algoritm, mis validaatori andmeid, näiteks hommikusi ja õhtuseid sõidukisse siseneisi ning ümberistumisi analüüsides annab pildi sellest, milliste punktide vahel ja kuidas inimesed liiguvad.

„Niimoodi saadakse sõitjate liikumise maatriks,” märkis Harjo.

Seadme hind selgub hanke tulemusel, varasemalt on hind olnud 6000 eurot bussi kohta, saja bussi seadmetega varustamine läheb seega maksma suurusjärgus 600 000 eurot. „Paigaldada need uutesse, tellitavatesse bussidesse on muidugi palju odavam, kui neid eraldi hiljem lisama hakates,” ütles Harjo.

Loendurite tööpõhimõte seisneb infrapunakiirte tehnoloogial põhinevates andurites. Juba praegu on Tallinna bussidest umbes 10 protsenti selliste seadmetega varustatud. Kõiki busse praegu loenduritega varustada ei ole võimalik. Küll saab aga paigutada seadmetega varustatud busse sõitma vajalikel kellaaegadel ja liinidel nii, et üldpilt sellest, kuidas bussid sõidavad, ikkagi kätte saadakse.