Kuidas ja kellelt saite teada Savisaare haiguse ägenemise kohta?

See oli vahetult peale 2015. aasta riigikogu valimisi. Kohtusime Edgar Savisaarega vahetult enne Eino Baskini matuseid, kuhu ta kehvale tervisele vaatamata läks. Kohtumise alguses tundis ta ennast üsna halvasti. Ma ei mäleta, millest me täpselt rääkisime, kuid jutt jäi pooleli, kuid ma mäletan, et Edgar ütles minnes veel seda, et tunneb end paremini ja lubas ühendust võtta kui saab aega, et asjaga edasi minna. Mõni päev hiljem pöörasin parasjagu Rotermanni kvartalis maaalusesse parklasse, kus oli toona minu ettevõtte kontor kui Keskerakonna peasekretär Priit Toobal helistas. Kohtusime linnavalitsuses, vahetasime infot ning sealt edasi sõitsin juba Tartusse.

Miks leidsite, et peate kindlasti tal Tartus toeks olema? Mis oli te põhiline ülesanne?

Edgar Savisaar oli sel ajal minu sõber, olime teinud pika aja jooksul koostööd. See oli pigem inimlik soov olla raskel ajal temale ja tema perekonnale toeks ning ka erakonna poolt osutada abi, kui see on vajalik.

Selleks hetkeks oli juba ka meediani jõudnud esimene info, et Edgar Savisaar on väga raskes seisus haiglas. Liikus erinevaid kuulujutte, ka valeinfot. Mõtlesin peamiselt, et võiksime erakonna poolt aidata tema perekonda, et nad ei peaks mõtlema haigla ette kogunenud ajakirjanike peale ega sellega tegelema. Ka väga tuntud poliitikul peab olema sellises olukorras õigus eraelu puutumatusele.

Arutasime perekonnaga ka seda, kui palju ja mil moel üldse ka Edgar ise eelistaks, et avalikkusele infot antakse. Ühelt poolt on tervis meeletult isiklik asi, teiselt poolt ei ole midagi head ka selles, kui poliitiku tervise kohta avaldatakse väljamõeldisi. Neid aga oli liikvel väga palju ja väga erinevaid. Seega tuli kuidagi leida kompromiss eraelu puutumatuse ja avalikkuse suure huvi vahel ning samuti suhelda ka haigla esindajatega, kellele oli samuti oluline, et arstide ja teiste haigla töötajate töörahu ning teiste patsientide eraelu puutumast oleks tagatud, mis oli samuti oluline aspekt.

Kes olid veel Tartus ja millise süsteemi järgi pidasite valvekordi?

Erakonna poolt olidki Tartus toonane peasekretär Priit Toobal, mina ja vahel ka teisi abilisi erakonna büroost. Siret Kotka, Aadu Must, Edgari lapsed.

Kas midagi selle perioodi ootamisest ja ravist on veel meedias kirjutamata?

Kõige ebameeldivam intsident oli ühel õhtul, kui me Edgar Savisaare laste ja Aadu Mustaga küllalt hilisel ajal tulime haiglasse teda külastama. Maja ees olid mõned ajakirjanikud, kes - nagu hiljem selgus - avaldasid Aadu Mustale kaastunnet. Neil oli kindel info, et Edgar Savisaar on surnud. Nii palju kui mina tean, ei jäänud palju puudu sellest, et see teade oleks ka hommikustesse ajalehtedesse jõudnud. Suhtlesime hilistel öötundidel peatoimetajatega, et see ümber lükata ja et neil oleks teada, mis päriselt toimub. Tagantjärele on mul hea meel, et olime sel hetkel ise kohapeal.

Kui tõsine oli oht, et Savisaarega võib juhtuda midagi fataalset?

Sellest on tema arstid küllalt täpselt rääkinud. Ta oli ülikriitilises olukorras, selles pole mingit saladust. Oht tema elule oli väga tõsine.

Kas ja kuidas te olite selleks valmis?

See oleks olnud väga kurvastav. Sel hetkel ei mõtle ükski normaalne inimene muidugi poliitikast. Need on inimlikud suhted ning ei erine kuidagi sellest, kuidas igaüks meist mõtleb iga talle lähedase kolleegi või sõbra võimalikust lahkumisest.

Kuidas jagasite pere ja lähedastega infot?

Pere ja lähedased olid need, kes jagasid infot meiega ja selle eest olen neile tänulik. Haigla ei anna oma patsientide kohta teavet kõrvalistele isikutele. Haigla esindajatega surusime Tartust lahkudes kätt ja tänasime teineteist abi eest.

Millised oli Savisaare esimesed sõnad, kui ta ärkas? Mis ta ütles teile?

Pärast seda kui Edgar Savisaare seisund paranes ning ka ajakirjanduse huvi selgelt rauges, lahkusime me muidugi Tartust, sest see oli juba Edgar Savisaare ja tema lähedaste vaheline asi. Edgariga kohtusime märksa hiljem kui ta oli juba Tallinnas. Ma ei mäleta, millest me siis rääkisime. Tühjast-tähjast, kuna ta oli siis veel taastusravihaiglas ja me keegi ei tahtnud teda tööjuttudega väsitada. Raamatutest ja tervisest.