Avaldame Savisaare postituse:

Eile avaldati ETVs Mihkel Kärmase film Savisaarest. Mind seal ei olnud, kuigi oli kutsutud küll. See oli siis, kui Kärmas korraldas ETVs saatesarja, kus alatult mõnitati Arnold Rüütlit ja tema järeltulijaid. Laimati ja valetati, nagu hiljem välja tuli. Eesmärk oli panna Rüütli asemele presidendi ametisse ameeriklane Ilves, mida ka kahjuks saavutati. Mina aga veendusin, et Kärmas on üks ostetav ja müüdav tüüp, keda ei tohi liiga tõsiselt võtta.

Loomulikult valib igaüks, kus saates ta ennast näitab. Mina ei läinud Kärmase saatesse austusest Arnold Rüütli vastu. Keegi on juba jõudnud seda filmi nimetada Savisaare- filmiks. See on aga eksitav. Paremal juhul võib seda nimetada Savisaare mõningate tuttavate filmiks, kui sedagi. Mida mu tuttavad siis tegid selles filmis! Ühed kurtsid, et nad olid küll Savisaare kõrval, aga neid ei kuulatud. Olevat olnud mingid halvad nõuandjad, keda aga kedagi ei osatud nimetada. Teised olid kohtumõistjad ja tegid seda tööd isuga. Kolmandad peesitasid end niisama vanade sündmuste soojas. Kahju, et värve selles filmis ei olnud. Käibetõed, mida kõik ammu teavad. Sellesse filmi oli pandud raha, aga mitte annet.

Liina Oja tunnistas, et kolm neljandiku tema intervjuust on filmist välja lõigatud ja seda just paremad palad. Marju Lauristin olevat mulle nõu andnud et noortel tuleb teelt eest ära minna. Kujutasin ette kuidas 70.aastates vana daam pärast seda Europarlamendi poole kiirustas. Ain Seppik heitis mulle ette, et ma laulvat halvasti. Aga mulle meeldib, kuidas ma laulan. Meelis Pai on mind hästi õpetanud.

Filmi skeem on ju primitiivne. Üks film enne riigikogu valimisi ja teine enne eurovalimisi, et Savisaare patud ikka korralikult meelde tuletada. Meie poliitikud räägivad, et Savisaare aeg olevat justkui läbi. Kui see on nii, siis miks kulutatakse miljoneid eurosid Savisaare vastaseks propagandaks isegi teadmata, kas ma nendel valimistel üldse kandideerin või mitte? Kahjuks ei ole selles filmis mingit uudisväärtust. Mõnesid valesid on püütud teha usutavamaks, aga isegi see on igav. Näib, et Kärmasele oli see tükk liiga suur, isegi kui Muuli ja Evestus (?) appi tulid. Selles filmis oli ka minu sõpru, keda ma tänan

Filmi lõpus lohutab Jüri Ratas, et iga teekond lõpeb kord. Tõsi küll, minu teekond ei lõppenud vaid lõpetati. Pean Jürilt ja tema sõpradelt küsima, ega nad ei kiirustanud? Ma olen veel elus.