"Milline täpsemalt saab olema uus kool või koolid, ei ole veel kokku lepitud ning selle kallal töö käibki. Teada on see, et uus kool haarab alates aastatest 2022 ja 2023 enda alla suure osa Tallinna gümnaasiumiharidusest ja jätab paljudele tänastele täistsüklikoolidele võimaluse keskenduda tugevale põhiharidusele," teatas Agur tollal. Ta lisas, et kooli planeeritav õpilaste arv on üle 3000.

Aguri ülemus, haridusminister Mailis Reps tõmbas aga tempot maha. "Hendrik Agur avaldas Facebookis enda isikliku ja väga julge nägemuse Tallinna koolivõrgu tuleviku kohta. Riigigümnaasiumide loomise idee on eelkõige jätkusuutliku ja kaasaegse hariduse pakkumine kohaliku koolivõrgu ülevaatamise ja ümberkorraldamise raames. Loomulikult peaks tulevikus riigigümnaasiumide eeliseid pakkuma ka Eesti pealinna õpilastele," kommenteeris Reps.

"Haridus- ja teadusministeerium on Tallinna linnaga pikalt riigigümnaasiumide loomise üle läbirääkimisi pidanud ja esialgsed kokkulepped on sõlmitud, kuid õpilaste täpne arv ja edasised sammud on alles tulevikuküsimused, mida arutame. Kokku oleme leppinud selleski, et linn esitab oma koolivõrgu korrastamise kava 1. oktoobriks 2019. Kindlasti ei saa riigigümnaasium(id) asendada enamikku Tallinna gümnaasiumidest, kus viimases kooliastmes õpib pea 9000 õpilast. Küll on sellisel kujul puhas gümnaasium pealinnas uuenduslik. Riigigümnaasiumid on samm selleks, et teha pealinna haridusmaastikku mitmekesisemaks ja võimalusterohkemaks," selgitas Reps.