Valimiseelsel ajal tuleb taas siit ja sealt üleskutseid, et Eesti kodakondsus tuleks anda kõigile kodakondsuseksamita, mis sest, et võimalus Eesti kodakondsus saada on kõigil siin alaliselt elavatel inimestel olnud kogu aeg.

Näiteks jutt eakatest ja nende raskustest keeleõppel ei päde. Esiteks ei pea nad tegema kirjalikku eksamit ja teiseks oli tänane 65-aastane 27 aastat tagasi, kui Eesti iseseisvus, 38-aastane. Seega pole peamine põhjus võimetuses eesti keelt õppida, vaid muus. Näiteks suhtumises ja selles, et niinimetatud mittekodaniku passiga saab Venemaa otsusel viisavabalt Venemaale, mida Eesti passiga ei saa.

Lisaks oleks niisama kodakondsuse andmine ebaõiglane nende suhtes, kes juba on sooritanud edukalt kodakondsuseksamid.

Ei maksa unustada neid 161 000 inimest, kes on taotlenud ja saanud Eesti kodakondsuse, tehes edukalt vastava eksami. Seega poleks nüüd äkki reeglite muutmine õiglane ka nende inimeste suhtes. Rääkimata sellest, et 27 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist võiks Eestis alaliselt elavate inimeste elementaarne eesti keele oskus olla iseenesestmõistetav. Selle ajaga võib tahte korral ükskõik millise keele omandada.