Tseremoonial osalesid peaminister Jüri Ratas, kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ning lahingugruppi panustavate riikide esindajad ja kaitseväelased.

„Meil on hea meel liituda Eestis paikneva rahvusvahelise NATO lahingugrupiga. Täname kõiki, kes panustasid meie Eestisse saabumise ettevalmistustesse. Samuti täname Taani kontingenti panuse ja koostöö eest. Oleme valmis oma missiooni täitmiseks Eestis,“ ütles Belgia kontingendi ülem major David Paitier.

Eestisse saabunud jalaväeüksust on tugevdatud 120-millimeetriseid miinipildujaid kasutava rühmaga, Leopard Leguaan tüüpi sillatanke kasutava lahingpioneerirühmaga ning logistika, sõjaväepolitsei ja meditsiini toetuselementidega.

Ühendkuningriigi juhitud liitlaste lahingugrupi kooseisus hakkab Belgia kontingent osalema erinevatel väljaõppeüritustel ning harjutustel. Sealhulgas on belglastel kavas osaleda ka kevadisel õppusel Kevadtorm.

Belgiast Eestisse saabunud üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais ehk Ardennide küttide pataljonil. Kokku on üksuses ligikaudu 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat, nende hulgas Šveitsi päritolu soomustransportöörid Piranha, millest osad on varustatud Spike-tüüpi tankitõrje raketisüsteemidega.

Belgiat ja Eestit ühendab aastatepikkune kaitsekoostöö. Eesti merevägi on alates 1998. aastast koolitanud oma ohvitsere Belgia-Hollandi miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on alates 2006. aastast ka NATO miinitõrje oivakeskus. Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi panustas 2004. aastal alustatud Balti õhuturbemissiooni, Ämaris paiknesid Belgia õhuväelased esmakordselt 2016. aasta jaanuarist aprillini. 2014. aastast on Belgia kaitseväelased osalenud Kevadtormi õppustel muuhulgas õhutõrje ja õhusihtmärkide lennutamise üksustega. 2016. aastal ühines Belgia Tallinnas paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskusega.