„Pärast põhjalikku olukorra kaalumist lähtusime otsuse tegemisel põhimõttest, et kui erakond esitab teise nimekirja, võtab ta sellega esimese tagasi,” selgitas otsust valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik.

Vasakpartei on ainus Eesti erakond, mille liikmeskond koosneb valdavalt vene keelt emakeelena rääkivatest inimestest. Tegemist polegi kõige väiksema erakonnaga: äriregistri andmetel on Vasakparteis 1801 liiget. Viimase paari aasta jooksul on liikmeskond siiski kümnendiku võrra vähenenud.

Samas on erakonna liikmed väitnud, et 90 protsenti erakonda kuuluvatest inimestes täiesti passiivsed ja paljud ei teagi, et erakonda kuuluvad.”Üks inimene meenutas, et kunagi ta jah astus Konstitutsiooniparteisse, aga et ta nüüd on Vasakparteis, seda ta ei teadnud," on öelnud erakonna kunagine liige Natalja Tesla.

Kuigi riigikogusse pole erakond pääsenud juba 15 aastat, kuulub nende liikmeid näiteks Maardu volikogusse ja ka Maardu linnasekretär Julia Saveljeva on Vasakpartei liige.

Kahe nimekirja taga kaks konkureerivat esimeest
Konkureerivate nimekirjade taga on sisetüli erakonnas. Vasakpartei liidriküsimus on väga segane. Erakonnal on kaks konkureerivat esimeest: Julia Sommer ja Mstislav Russakov. Sealjuures on Sommer esitanud kohtule hagi Russakovi vastu.

Vasakpartei juhatuse liikme Taivo Risti sõnul pääses Russakov erakonna etteotsa põhikirjavastaste kombinatsioonide abil.
MTÜ-d Vene Kool Eestis vedav Russakov püüdis mõned aastad tagasi moodustada vene erakonda. See aga ei õnnestunud, kuna vajalikku liikmeskonda ei saadud kokku. Seejärel ühines Russakov koos mõnekümne kaaslasega hoopis Vasakparteiga.

„Ma lootsin, et Russakov õnnestub ümber kasvatada vasakpoolse maailmavaatega inimeseks, nagu mõne teisega on läinud,” ütleb Rist asja kommenteerides.

Vasakparteiga ühinenud, valiti 2017. aasta alguses Russakov erakonna aseseimeheks. Esimehekes valiti tagasi aga juba eelnevalt erakonna eesotsas olnud Valev Kald.

Kõik läks hästi kuni eelmise aasta oktoobrikuuni, mil Valev Kald juhatuse koosolekul ootamatult teatas, et soovib tagasi astuda.

Paar nädalat hiljem toimuma pidanud juhatuse koosoleku päevakorra saatis aseesimehena asju juhtinud Russakov välja aga alles poolteist tundi enne koosoleku toimumist, mis üle Eesti elavatele liikmetele ei andnud võimalust piisavalt kiiresti reageerida. Päevakorras oli ette nähtud ka uue erakonna esimehe valimine. Kohaletulnud kaheksast liikmest neli hääletas Russakovi poolt ja ja kolm vastu. Risti sõnul polnud see piisav, sest juhatusse kuulub kümme inimest. Sealjuures otsustati ka, et erakonna kongress kutsutakse kokku 8. detsembril.
Russakovi süüdistatakse erakonna kaaperdamises

Julia Sommer süüdistab Russakovi erakonna kaaperdamises. „Rusakov tegi katse luua oma partei kõigest mõni aasta tagasi. See ebaõnnetus. Nüüd püüti siis üle võtta Vasakparteid,” ütles ta Delfile. „See tegevus oli äärmiselt läbimõeldud ja viidi läbi kui erioperatsioon, lootes et teised Vasakapartei liikmed ei saa midagi aru või on liiga nõrgad selle vastu astumaks.”

Russakovi esimeheks kuulutamine tekitas proteste, mistõttu korraldas ta järjekordse juhatuse koosoleku, mida tema vastased taas kord legitiimseks ei pea. Sel koosolekul heideti välja mitmeid erakonna liikmeid.

25. novembril, ligi kaks nädalat enne varem välja kuulutatud kongressi, kutsus Risti sõnul Russakov kokku alternatiivse kongressi, kus osales mitu liiget, kes erakonda enam ei kuulunud ja samuti mitu liiget, kes olid erakonda astunud samal päeval ega oleks tohtinud kongressil osaleda. Samuti polnud pea kedagi alternatiivsest kongressist teavitatud, nagu kinnitab Sommer.

Varasemalt välja kuulutatud 8. detsembri kongressil toimusid uued juhatuse valimised. Esimeheks sai Julia Sommer ja Russakov ning veel kolme varasemt juhatuse liiget tagasi ei valitud.
Olles sotsiaalmeedias näinud fotosid kongressist, kasutas Russakov ära seda, et tal oli jätkuval ligipääs äriregistrile, kus kustutas ilma juhatuse nõusolekuta mitmed inimesed, sealhulgas 8. detsembril esimeheks valitud Julia Sommeri.

Mis asjast lõpuks saab, otsustab kohus

„See on küllaltki erakordne juhtum, kus paar inimest ühingust Vene kool Eestis , kelle selja taga seisab meie hinnangul KGB veteran Vladimir Iljaševitš, kes on tegutsenud ka varjunime Olav Miil all, teatavad järsku et nemad ongi nüüd 1800 liikmega Vasakapartei juhtkond,” ütles Sommer Delfile. Sommeri sõnul ei taha tema esindatav juhtkond midagi ühist omada inimestega, kes arvavad et juutidest tuleks teha nahkehistöid ning eestlasi tuleks rohkem maha lasta.
Mstsislav Russakoviga ei õnnestunud Delfil tänase päeva jooksul ühendust saada.