„Puhtale energiale ümberlülitumine pole üksikisiku ega ka üksikute riikide töö – see peab olema prioriteet Euroopa Liidus tervikuna. Kujutlegem, et kulutame Euroopas umbes 200 miljardit aastas rohelise energia tootmise arendamisele ja pikkadele ühendusliinidele,“ lausus president Kaljulaid ning lisas, et mitte keegi teine ei saaks selles nii kiiresti kokku leppida. Vabariigi Presidendi sõnul annaks see suure konkurentsieelise: „ Nende lahenduste müümine, mida me sel teel leiame, tagab pikemas perspektiivis meile ka majandusedu.“

Tulevikus saab ühiskond tänu kiiresti arenevale tehnoloogiale vabaks rutiinsetest ja igavatest tehnilistest töödest, kuid vajab õpetust, kuidas olla kaastundlik inimene – oskust, milles inimesed on suurepärased ja ükski masinõppel põhinev tööriist neid asendada ei saa, lausus president Kaljulaid. Võrreldes kõigi teiste rikaste piirkondadega on just Euroopa orienteeritud ja rajatud inimlikule kaastundele, lisas riigipea.

„Näeme, kuidas meie keskklass tõuseb üles kaastunde puudumise vastu ühiskonnas. Jah, nad ei nälgi ja neile on kättesaadavad mitmesugused ühiskonna teenused, mis tagavad nende baasvajaduste rahuldamise, kuid nad tunnevad end õnnetutena, sest neid ei kuulata, ei väärtustata piisavalt, neile ei ole kohta poliitikute kõnedes,“ sõnas president Kaljulaid.

On oluline, et pakuksime ühiskonnana head haridust ja tervishoidu, mis ei sõltuks inimese sissetulekust, lausus riigipea ning lisas: „Inimesed nõuavad meilt rohkem kaastundlikkust, mitte uusi tehnilisi vidinaid.“

President Kaljulaidi sõnul on meil Euroopa Liiduna mitmeid eeliseid, et valmistada meie ühiskondi edukalt ette tehnoloogiliseks muutuseks, samuti oleme loonud Euroopa, mis võib päästa planeedi. „Otsuse langetamine EL-is võib olla valulik protsess, aga taas – tavaliselt saab meie liit sellega hakkama, eriti kui olukord seda nõuab. Praegu olukord nõuab seda, uskuge mind,“ lisas riigipea.

Eesti riigipea on ÉNA iga-aastase tippjuhtide täiendkursuse seekordne patroon. Varem on kursuse patroonideks olnud näiteks EL-i Brexiti läbirääkija Michel Barnier, Euroopa Ülemkogu president Herman van Rompuy, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ning Prantsusmaa endine president Valery Giscard d’Estaing. Täna kohtub riigipea veel prantsuskeelsete riikide organisatsiooni OIF uue peasekretäri Louise Mushikiwabo’ga, kellega arutatakse eelkõige organisatsiooni digitaalstrateegia koostamise plaane ning Eesti võimalusi oma kogemuste jagamiseks.