Tänane Eesti Päevaleht esitab kahtlustuse, et Riigikogu kandidaatidele täitmiseks esitatud Postimehe valimiskompass on tugevalt kallutatud ning sotsioloogilselt ebakompetentne. Küsimused on koostanud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut, mille sõltumatuse on kahtluse alla seadnud ka Eesti juhtivad sotsioloogid. Ka meie hinnangul on paljude küsimuste sõnastus eksitav ning ilmavaateliselt kallutatud.

Toome välja mõned näited.

Küsimus nr 14 (Kas on õige, kui naine eelistab karjääri laste kasvatamisele ja perekonna eest hoolitsemisele?) on sõnastatud viisil, mis vastandab naiste karjääri ja heaks vanemaks olemise. Tegelikkuses on töö- ja pereelu võimalik edukalt ühitada, kuid küsimustik sellisel seisukohal olevale inimesele sobilikku vastusevarianti ei paku.

Küsimus nr 16 (Kas abort on vastuvõetav pereplaneerimise meede?) postuleerib, et abort on pereplaneerimise meede, ning küsib, kas see on vastajale vastuvõetav. Abort ei ole pereplaneerimise meede ning sellisel seisukohal olevale inimesele sobilikku vastusevarianti ei pakuta.

Küsimus nr 22 (Kas sõnavabadust avalikus ruumis peaks piirama, kui see riivab mõne vähemuse tõekspidamisi?) on esitatud viisil, mis võimaldab vastajal olla kas vihakõne poolt või sõnavabaduse vastu. Tegelikkuses ei tähenda sõnavabadus õigust valimatult solvata ja alandada teisi inimesi, sh vähemusi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvi 12 ütleb, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Inimene, kes ei toeta vähemuste alandamist, ent ei pea seda sõnavabaduse piiramiseks, ei leia sobilikku vastusevarianti.

Palume teie eksperthinnangut, kas tegemist võib olla hea valimistava rikkumisega, kus ajakirjandusväljaanne suunab inimesi tegema kallutatud väärtusvalikuid.