Esmakordselt tuleb kokku kriisikomisjonide ühisistung: mis saab siis, kui elektrikatkestus kestab päevi ja õues on -20 kraadi?
„Seni on regionaalsed kriisikomisjonid tegutsenud üsna eraldiseisvalt, aga seekord alustame uut aastat hoopis kõigi nelja regiooni kriisikomisjoni liikmetega ühiselt maha istudes. Nii saavad kõik ühtsed teadmised kriisireguleerimise valdkonna hetkeseisust ja teemadest. Samuti on ühisistung hea võimalus omavahel jagada parimaid praktikaid ja ka õppetunde. Loodan, et regionaalsete kriisikomisjonide ühisistungist tekib hea traditsioon ka edaspidiseks,“ sõnas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Eestis on neli regionaalset kriisikomisjoni, kuhu kuuluvad vastava regiooni riigiasutuste tippjuhid ja -esindajad. Samuti suuremate kohalike omavalitsuste juhid või omavalitsuste esindajad. Kriisikomisjoni juhib vastava regiooni päästekeskuse juht. Üldjuhul toimuvad komisjonide istungid 4 korda aastas.
Sõltuvus igapäevastest elutähtsatest teenustest, nagu vesi, küte ja elekter, on muutnud meie ühiskonna kergelt haavatavaks. Näiteks elektrikatkestuse korral on häiritud nii pangaterminalide töö, puudub internetiühendus, side ning ka kütust ei saa tankida.
„Alles jaanuari alguses nägime, kuidas 13 000 kuressaarlase esmaspäeva hommikupooliku rikkus asjaolu, et elektrit ei olnud. Õnneks lahenes olukord üsna kiirelt, aga õnne peale ei saa edaspidi lootma jääda – tasub mõelda, kuidas hakkama saada siis, kui elektrikatkestus kestab mitu päeva ja õues on 20 kraadi külma. Peame koos kogu ühiskonnaga mõtlema selle peale, kuidas saada hakkama ka elutähtsate teenuste katkestuse korral,“ ütles Tammearu.
Tammearu ütles, et kriisiolukorras hakkama saamiseks on oluline erinevate tasandite valmisolek – inimene ise peab olema valmis, aga ka kohalik omavalitsus, ettevõtted ning muidugi ka Päästeamet. „Ka Päästeamet peab olema kriisideks paremini valmis, seda näitas meile ilmekalt möödunud päästesündmusterohke suvi nii Eestis kui meie põhjanaabrite juures,“ ütles Tammearu.
Kriiside reguleerimisega tegeletakse Eestis kolmel tasandil: üleriigilisel (Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon), regionaalsel (neli regionaalse kriisikomisjoni) ja kohalikul tasandil (kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid.
Kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi.
Regionaalsete kriisikomisjonide ühisistungit korraldab Päästeamet ning istungil osaleb ligikaudu 80 komisjoni liiget.
