Seeder pidurdas ülikoolide rahastamise lepinguid, et suruda ülikoolidesse rohkem eesti keelt
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder pidurdas mitu kuud haridusministeeriumi ja ülikoolide vahelise rahastamislepingu heakskiitmist, et tõrjuda ülikoolidest peale tungivad inglise keelt.
Seeder rääkis, et kolmeaastased lepingud oleksid pidanud jõustuma juba aasta algusest, aga Isamaa vastuseisu tõttu ei andnud valitsus neile heakskiitu. Isamaa soovis, et lepingutesse oleks tugevamalt kirjutatud eestikeelse õppe kaitse.
Seeder ütles, et ülikoolide rahvusvahelistumine on vajalik, aga inglisekeelsete õppekavade kasv ei tohi tulla eestikeelsete õppekavade arvelt. "Küsimus on selles, kuidas pikas plaanis hoida eestikeelseid õppekavasid ja teadust," ütles Seeder.
Lepingute sõlmimine venis peaaegu kaks kuud. Eile kohtusid suuremate ülikoolide rektorid riigikogus Isamaa fraktsiooni liikmetega ja arutasid lahendust. Seeder ütles, et kohtumisel olid rektorid mõistvad. Loomulikult sooviksid nad paindlikkust ja vabu käsi andvaid lepinguid, aga nad saavad aru avalikust huvist, et maksumaksja rahaga käivad kaasas tingimused.
Kokku lepiti kahes punktis, mis kirjutatakse riigi ja ülikoolide vahelistesse lepingutesse. Esiteks lepiti kokku, et kõigil inglisekeelsetel õppekavadel on kuus ainepunkti kõigile kohustuslik eesti keele ja kultuuri õpe.
Teiseks punktiks oli, et kolmandate riikide üliõpilastel peaks olema tulevikus minimaalne õppemaks vähemalt 1500 eurot semestris. Seeder ütles, et seni on vahel toimunud ristsubsideerimine, mille käigus eestikeelseks õppeks läinud raha kulutati tegelikult inglisekeelsetele õppekavadele. Minimaalse õppemaksu eesmärgiks on seda vältida. See tingimus puudutab kõiki uusi inglisekeelseid kavasid.
Seeder ei arvanud, et oma tahte saamiseks ülikoolide rahastamislepingute pidurdamine oleks olnud kuidagi karm meede. Ta ütles, et ülikoolid on saanud tegutseda, neil on omad vahendid.
Riigi rahaülekanded polekski pidanud toimuma 1. jaanuaril, vaid pigem kuu keskel või lõpus. Kui oleks pikemalt jäänud lepingud sõlmimata, oleksid ülikoolid saanud iga kuu 1/12 eelmise aasta summadest. Seeder nentis küll, et kui lepingute sõlmine oleks pikemat aega veninud, oleks tekkinud tööd segav teadmatus.
Kõrghariduse rahastamine on tema sõnul olnud juba mitu aastat külmutatud ja nii ei saa jätkuda. Seetõttu lubavad nii Isamaa kui teised erakonnad raha juurde nii ülikoolidele kui teadusele. Raha on kindlasti juurde vaja näiteks selleks, et säilitada ülikoolides erialasid, mis on väikese üliõpilaste arvuga, aga riigile vajalikud.
Järgmine riigikogu koosseis peab aga tema arvates natuke tõsisemalt arutama seda, kui palju ja milleks on meil vaja välisüliõpilasi ja kui paljud neist peaksid jääma Eestisse tööle.
Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak kommenteeris, et valitsuses on toimunud arutelud mõne lepingupunkti konkreetse sõnastuse osas, seetõttu on otsus viibinud.
Kuni uute halduslepingute sõlmimiseni eraldab haridusministeerium ülikoolidele igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta kõrghariduse tegevustoetuse mahust ning pärast uute lepingute sõlmimist tehakse vajadusel summade osas tasaarvestus.
