Sel hooajal on grippi surnud juba kaheksa inimest

Terviseamet annab teada, et gripi tõttu on alates detsembrist surnud kaheksa inimest vanuses 35-81 eluaastat.

Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse – kahel oli raske krooniline haigus, kuue inimese puhul oli mõjutajaks nii rasked kroonilised haigused kui kõrge vanus. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseameti pressiesindaja Simmo Saare sõnul on saab haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks, kuid gripi levikut laialdaseks. Haigestumine kasvab kõikides vanusrühmades.
Enim haigestusid selle aasta kolmandal nädalal koolilapsed, kelle hulgas oli haigestunute juurdekasv 25 protsenti .

Sel gripihooajal põhjustavad Eestis haigestumisi kolm ringluses olevat viirust, millest kaks on A- ja üks B-gripiviirus, märgib Saar. Sealhulgas neist üks on seagripiviirus.

Haigestumine kasvab kõikides vanuserühmades. Enim haigestusid koolilapsed, kelle hulgas oli haigestunute juurdekasv 45 protsenti, ja tööealised inimesed vanused 20-64.

Grippi haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Järvamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal.

E-Tervise SA täpsustanute andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 558 patsienti, kellest 34,1 protsenti moodustasid kuni 4-aastased ja 20,8 protsenti kuni 9-aastased lapsed. 6,1% haiglaravi vajanutest olid vanuserühmas 15-19 eluaastat. Tööealiste vanuserühmas(vanus 20-64) on siiani haiglaravi vajanud 84 inimest, mis osakaaluna moodustab 15,1 protsenti. Vanemaealiste osakaal haiglaravi seas ulatub 24 protsendini.

Haiglaravi vajanute hulgas jätkab tõusu vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Narva ja Viljandi haiglate poolt edastatud andmetel.

Alates detsembrist viibis seitsmes haiglas intensiivravil kokku 26 inimest vanuses 3–81 eluaastat, neist 14 olid vanemad kui 65 eluaastat. Kümme intensiivravi vajanut olid vanuses 20-64, samuti vajasid intensiivravi kaks kolmeaastast last. Kolme inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, kuid kaks neist, lapsed vanuses 3a. kuulusid riskirühmasse vanuse tõttu. Ülejäänud intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Laste puhul tunneb gripi ära järgmiste sümptomite abil:

• lapsel on hingamisraskusedlapse nahk on sinakas või hall
• laps ei joo piisavalt
• laps oksendab tugevalt või sageli
• laps ei ärka ega reageeri millelegi
• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Mis puudutab gripi vastu vaktsineerimist, siis sellega on soovijad sel talvel hiljaks jäänud, sest gripiviirused on aktiivselt ringluses. Immuniteedi väljakujunemiseks läheb vähemalt 2 nädalat ning võib juhtuda, et vaktsiin ei jõua oma kaitseefekti avaldada, märkis terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova

Tulevast sügisest on hooldekodude patsientidele gripivastane vaktsineerimine tasuta. Sel hooajal paluti hooldekodudel leida vahendid ravi- ja hoolealuste gripi vastu vaktsineerimiseks ise. Eelmise aasta andmetel vaktsineerisid hoolealuseid ligi 30% hoolekandeasutustest.