Liia Hänni sõnul on suur probleem Eesti poliitiline kultuur. “Poliittehnoloogia, vastandumine, teineteise ründamine — selle lõpetamine nõuaks erakondade vahel kokkulepet, rahvast ei tohi lõhestada,” lausus Hänni, vahendab ERRi uudisteportaal.

Meelis Atoneni hinnangul pole õige, kui inimene jääb aastateks tipp-poliitikasse, ka ei tohiks Atoneni sõnul riigikokku minna verinoorelt, vaid enne tuleks omandada eriala, teha sellel alal head tööd ja siis lugupeetud inimesena poliitikas tegutseda.

Mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo nentis, et Eestis on tegelikult üldine usaldus riigikogu vastu võrdluses teiste Euroopa riikidega üsna kõrge. “Probleem on, et valimiskampaaniat tehakse vastanduvalt, näidatakse poliitilist oponenti nurjatuna. Aga pärast valimisi need, kes üksteise pihta tuld ja tõrva valanud, istuvad ühise laua taga koalitsiooni moodustama,” lausus Jüristo.

Siiri Oviir tõdes, et poliitikud on oma viletsas maines vast ka ise süüdi, kuna väideldakse teineteisele sõnadega haiget tehes.

Andres Anvelti sõnul on poliitikul teha lihtne karjääri ja koguda hääli, kui hakatakse inimestele jagama katteta ja huupi lubadusi.

Erki Nool ütles, et poliitilised väitlused on tema hinnangul need, mis näitavad poliitikuid teinekord halvas valguses, kui nad hakkavad hämama.