Kui ülemöödunud aastal registreeriti 7296 vägivallakuritegu, siis möödunud aastal oli neid 8249 ehk 953 võrra rohkem. Viimati ulatus vägivallakuritegude arv kõrgemale aastal 2008 kui neid registreeriti 9328.

Registreeritud kuritegude arvu langus mullu tervikuna peatus, ulatudes 27 125-ni. Aasta varem oli kuritegusid 141 võrra vähem, ehk 26984. Võrreldes kümne aasta taguse näitajaga on see siiski umbes poole võrra madalam – aastal 2008 registreeriti kuritegusid nimelt 50 977.

Üheks murekohaks on alaealiste toime pandud kuritegude arv, mis kasvas mullu teist aastat järjest. Kui 2016 panid alaealised toime 1016 kuritegu, siis tunamullu 1022 ja mullu 1124. Alaealiste kuritegude arv suurenes justiitsministeeriumi kinnitusel eeskätt varguste arvu kasvu tõttu. Alaealiste toime pandud raskete isikuvastaste kuritegude arv on viimastel aastatel kahanenud.

Inimeste turvatunne on paranenud, olles eelmisel aastal kaheksa aasta kõrgeim. Nimelt tundis mullu ennast õhtul kodukandis täiesti julgelt 44 protsenti küsitletutest ja tunamullu 42 protsenti.