Olukord venekeelse hariduse ümber Eestis kutsub viimasel ajal esile Venemaa tõsist muret, teatas Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova oma iganädalasel pressikonverentsil.

„Pärast venekeelse kõrghariduse likvideerimist riigis ilmnevad üha rohkem tundemärgid täielikult eestikeelsele keskharidusele ülemineku ettevalmistamise kohta. Seda maskeeritakse mingi ühtse kooli ideega, kus nähakse ette vene ja eesti kooliõpilaste ühine õppimine eesti keeles,” ütles Zahharova Kremli-meelse kanali teatel.

Lisaks levitasid Zahharova sõnu teisedki Vene propagandakanalid nagu näiteks RT, Baltnews ja Vene presidendi Vladimir Putini loodud fondi Russkii Mir infoportaal.

Eesti välisminister Sven Mikseri sõnul on Vene föderatsiooni välisministeeriumi esindaja kommentaar osa tavapärasest Eesti vastu suunatud propagandarünnakust eesmärgiga õhutada vaenu ja sallimatust.

"Eesti korraldab oma haridussüsteemi ise ega vaja naaberriigi nõuandeid. Samm-sammuline üleminek eestikeelsele haridussüsteemile on pöördumatu protsess, mida toetab ülekaalukas osa meie inimesi," kommenteeris Mikser.

Mikseri sõnul on ka teistest rahvustest Eesti inimeste hoiakud gümnaasiumide eestikeelsele aineõppele ülemineku suhtes on muutunud soosivaks ning 78% valdavalt venekeelseid elanikke leiab, et eestikeelne õpe suurendab koolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

"Eestis on alati olnud eesmärgiks siin elavate vähemuste hea toimetulek ühiskonnas ja hea haridus loob selleks aluse," lisas Mikser.

Zahharova sõnul käib Eestis meediakampaania ühtse haridussüsteemi kasulikkuse, nõutuse ja optimaalsuse kohta ühiskonnale. Zahharova väitel käib kohalikul tasemel aktiivne venekeelsete koolide juhtkonna töötlemine ja õppeasutuste ebalojaalseid juhte sunnitakse lahkuma – nii olevat toimunud Kohtla-Järve linnagümnaasiumis.

„Kõige suuremat nördimust kutsuvad esile Eesti poliitikute avalikult küünilised avaldused, et need muudatused tehakse väidetavalt venekeelsete õpilaste ja nende vanemate heaks või isegi palvel. On ilmselge, et nendel plaanidel ei ole midagi ühist venekeelse elanikkonna huvide arvestamisega Eestis ja muudatuste ülesanne seisneb hoopis muus,” lausus Zahharova.

Zahharova märkis, et hariduspoliitika on kindlasti iga riigi siseasi, aga on üks „aga”.

„Rahvusvahelised kohustused, täpsemalt OSCE ja EL-i ruumis, reguleerivad otseselt riikide kohustusi rahvusvähemuste vastu. Meile meenutatakse neid rahvusvahelisi kokkuleppeid nii tihti, ei me ei saa neid unustada. Kutsume profiilseid rahvusvahelisi struktuure, sealhulgas OSCE rahvusvähemuste ülemkomissari, pöörama tähelepanu Eesti võimude absoluutselt diskrimineerivatele plaanidele ja andma neile vastava hinnangu,” ütles Zahharova.

Täiendatud 16.38: täpsustatud, et teadet levitasid Kremli-meelsed propagandakanalid. Ka uuendatud pealkirja ja lisatud Eesti välisministri kommentaar.