Sisekaitseakadeemia õppeosakonna juhataja Tiina Karu selgitas, kuidas on vastuvõtuprotsess korralduslikult muutunud: „Dokumentide vastuvõtu varasem aeg on sarnane suurte välismaiste ülikoolidega, kes valivad õppima asujad juba kevadel. Võiduks on sisseastuja kindlustunne, et tal on sügiseks õppekoht olemas, suvel muretsema ja katseid tegema ei pea ning selle asemel saab minna näiteks tööle või maailma avastama.“

Varasem alustamine ja mitmes etapis toimetamine muudab vastuvõtuprotsessi pandlikumaks ning kiiremaks, kuna see hajutab sisseastujate massi nii avalduste menetlemisel kui ka katsete korraldamisel. Samas jääb paika ka vastuvõtu n-ö teine etapp, kui kandideerida on võimalik juunis ja katseid sooritada juulis.

Sisekaitseakadeemia õppeprorektor Andres Pung sõnul võimaldab vastuvõtukatsete varasem algus eriti pühendunud noortel ennast proovile panna juba enne, kui juulis algab kõigi teiste kõrgkoolide üleüldine suur värbamine,“ selgitas Pung. „Parimad saavad juba juuni alguseks teada, kui neid ootab alates sügisest õppekoht akadeemias,” kinnitas ta.

Sel aastal saab jälle kandideerida korrektsiooni õppekavale, mille vastuvõttu eelmisel aastal ei olnud, seevastu puuduvad 2019. aastal õppekohad päästeteenistuse erialal. Päästekolledžis õppida soovijatel on võimalik kandideerida päästekorraldaja erialale. Justiitskolledžis on kandideerimine avatud lisaks korrektsioonile ka vanglaametniku erialal. Maksunduse ja tolli valdkondadest huvitatud saavad kandideerida täiskoormusõppesse tolli ja maksunduse suundadel ning tasulisse osakoormusõppesse maksunduse ja tolli erialal.

Võrreldes möödunud aastaga on akadeemia loobunud enamikul erialadel keskkooli kolme aine – emakeel, võõrkeel, matemaatika – hinnete keskmise arvestamisest. Otsus sai tehtud lähtuvalt eelmise aastal kandideerinute, sissesaanute ja joone alla jäänute analüüsi tulemustest ning vestlustest kolledžitega, kes kinnitavad, et sisseastumisel on kõige määravam siiski kutsesobivuse vestlus. Lisandunud on võimalus saada lisapunkte erakorraliste saavutuste eest õppetöös, niimoodi on loodud soodsamad võimalused akadeemiasse õppima asuda gümnaasiumi aineolümpiaadide edukatel ning medaliga lõpetajatel. Jätkuvalt saab lisapunkte ka tippsportlike saavutuste ning sisekaitseõppe läbimise eest.

Sisekaitseakadeemia arendusprorektor rektori ülesannetes Marek Link tõdes, et selle aasta sisseastujaid ootab ees vastavatud Euroopa kõige kaasaegsem ja uuenduslikum õpikeskkond, kus on võimalik omandada erialasid, mis on suunatud Eesti julgeoleku ja turvalisuse tagamisele. „Me tegutseme kiirelt arenevas valdkonnas, kus õppijatel on võimalus ennast teostada, arendada ja realiseerida oma võimed nii Eestis kui ka väljaspool. Need on vastutusrikkad ja tänuväärsed elukutsed,“ sõnas akadeemia juht.

2019. aastal täidab Sisekaitseakadeemia avaliku konkursi käigus 245 õppekohta, millest 30 magistriõppes, 145 rakenduskõrgharidusõppes ning 70 kutseõppes. Eelmisel aastal oli õppekohti 215. Suurenenud on näiteks politseiteenistuse õppekohtade arv ning sinna ootab Sisekaitseakadeemia õppima 75 noort varasema 50 asemel. Lisaks on võimalik õppida kutseõppes politseiametniku erialal.

Siseministeeriumi haldusalas tegutsev Sisekaitseakadeemia valmistab ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteem) kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel. Sisekaitseakadeemias õpib ligi tuhat kadetti, kokku töötab seal 230 inimest.