„See ei tähenda taganemist kaugemast eesmärgist jõuda täielikult eestikeelse gümnaasiumini, kuid iga hinna eest pelgalt loosungitele toetudes seda läbi suruda ei ole vastutustundlik. Kooli käivitamiseks on tarvis arvestada kõikide kogukonna liikmete valmisolekuga,“ ütles minister Reps.

„Näen, et Kohtla-Järvel alustavas riigigümnaasiumis on 100% eestikeelne suund neile, kes on selleks valmis. Kindlasti peab aga selle kõrval vähemalt esilagu jääma ka 60/40 proportsioonis õppekeelega hariduse saamise võimalus neile, kes täielikult eestikeelseks õppeks valmis ei ole. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi diskussioon on liikunud kahetsusväärses kombel ainult õppekeele küsimusele, aga kõrvale on jäänud hariduse kvaliteet tervikuna, mis ometi peab olema üleriigilise kvaliteedikokkuleppe alusel töötava riigigümnaasiumi loomise puhul esmatähtis,“ lisas minister.

Rõhutan veelkord, et loodavas riigigümnaasiumist saab kindlasti kvaliteetset eestikeelset gümnaasiumiharidust ja koolist saab kindlasti eesti kultuuri kandja kogu piirkonnas. Rääkimata sellest, et uues riigigümnaasiumis on nüüdisaegne õppekeskkond, mitmekesised õppimisvõimalused ja mõistagi sünergia, mis aitab kaasa hariduseesmärkide elluviimisele. Lisaks annab see, et erineva kodukeelega noored õpivad ühe katuse all, kahtlemata oma panuse lõimumisse.

Selleks, et tugevdada eestikeelset gümnaasiumiharidust ja eesti keele õpet peame ette võtma otsustavaid samme, mis algavad juba alusharidusest. Näiteks oleme käivitanud programmi “eestikeelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma”, et ka eesti keelt emakeelena mitte rääkivad lapsed oskaksid lasteaia lõpus suhelda eesti keeles ja alustada õpinguid eestikeelses koolis.