„Meediavabadus ja väljendusvabandus on demokraatliku ühiskonna nurgakivid ning selle kaitsmine nii online kui offline on üks Eesti prioriteetidest inimõiguste vallas,” sõnas välisminister Mikser. „Infoühiskonnas peame me aina enam pöörama tähelepanu kriitilisele mõtlemisele, peame õppima orienteeruma infovoogudes. Massiivne infohulk, mis meid tänapäeval ümbritseb, loob eeldusi ka desinformatsiooni tekkeks ning valitsuste kohustus on kaitsta inforuumi ja takistada desinformatsiooni ja vihakõne levikut, mis puudutab sealhulgas ka rahvusvähemusi,“ sõnas ta.

Välisminister tõstis esile OSCE rolli nii meediavabaduse kui ka rahvusvähemuste küsimustega tegelemisel. „Rahvusvahelised organisatsioonid saavad olla foorumiks riikide vaheliseks dialoogiks ja protsesside käivitamiseks, mille raames saame seista ühiselt meie väärtuste ja põhimõtete eest. Ka OSCE eestvedamisel valminud Tallinna juhised on valminud väga õigel hetkel ehk ajal, mil inforuumides üritatakse meie ühiskondi lõhestada. Peame sellele tähelepanu pöörama ja meie ühiskondade vastupanuvõimet kasvatama,“ rõhutas Mikser.

Mikser avaldas heameelt, et juhiste esitlus toimub just Tallinnas, kuna see kinnitab Eesti digiriigi kuvandit.

Välisministri, presidendi ja ülemvoliniku arutelule järgnes ekspertide arutelu meedia ja infotehnoloogia rolli üle rahvusvähemuste lõimimisprotsessis ja kuidas kaasaegne inforuum saaks kaasa aidata sidusa ühiskonna edendamisele. Ekspertidena astusid üles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar, ERRi juht Erik Roose, Tallinna Ülikooli professor Katrin Tiidenberg, OSCE meediavabaduse eriesindaja nõunik Andrey Rikhter, Amsterdami Ülikooli vanemteadur Tarlach McGonagle.

Esimesed vähemusrahvuste ja meedia teemalised juhised on pärit aastast 2003. Eelmisel aastal algatas ülemvolinik Lamberto Zannier juhiste uuendamise lisades Tallinna juhistesse digimõõtme ja infoühiskonna aspektid. Juhised on koostatud pidades silmas 57 osalisriiki ja mõeldud soovitavaks kasutamiseks.