Viimased paar päeva ajakirjanike jaoks tabamatuks jäänud Vakra jätab telefonile vastamata ka täna. Kõne lülitab ta pärast teist kutsetooni kinni.

Minut hiljem saadab Vakra sõnumi: "Tänan helistamast. Kuidas saan Teile abiks olla?"

Seepeale vastab ajakirjanik sõnumiga, milles uurib, miks Vakra ei soostu talle esitatud küsimustele vastama ning lisab, et see annaks talle ometigi võimaluse omapoolseid selgitusi jagada ning süüdistus ümber lükata.

Veel küsib ajakirjanik, mis sõnumi soovib Vakra oma valijatele saata ning kas ja milline mõju tekkinud kahtlused poliitiku hinnangul võib olla.

Selle Vakra enam vastanud.

Eesti Päevalehe ja Delfi uudistetoimetus ootab Vakralt endiselt vastuseid neile küsimustele:

  1. Miks te olete oma töös kasutanud mitmekümnete lehekülgede kaupa, üks-ühele, teiste inimeste loomingut? Te tunnistasite, et oleksite pidanud raporti tööversioonile viitama, aga isegi sel juhul pole sellisel määral materjali kopeerimine ju õigustatud?
  2. Kas te ise tööd valmistades ei tundnud, et ehk lähete copy-paste’imisega liiale?
  3. Te olete lõputöös kasutanud Keiu Ruus-Lepa loodud metoodikat, läbi viidud küsitlust ja analüüsi. Ruus-Lepp ütleb, et tema teid ei tunne. Kuidas tulite mõttele avaldada kellegi teise kogutud andmeid iseenda kogutud andmeanalüüsina?
  4. Te ütlesite, et kasutasite juhendaja saadetud materjale heauskselt. Kuidas saab ülikooli lõpetaja arvata, et 25 lehekülge täpselt samasugust materjali, koos identsete kirjavigade ja vahepealkirjadega, on põhjendatud avaldada?
  5. Teie selgitused olukorrale on olnud väga vastuolulised. Miks te oma juttu pidevalt muudate?
  6. Kas te olete juba võtnud ühendust ka nende inimestega, kes väidavad, et pole teiega koostööd teinud?
  7. Mis te arvate, kas keskharidusest piisab, et keskkonnaminister olla?
  8. Miks peaksid inimesed teid nüüd tõsise keskkonnaeksperdina võtma, kui teie erialane kraad põhineb kellegi teise loomingul?

Meenutuseks veel lühike kokkuvõte sellest, kuidas Vakra ligi 40 minutit süüdistuste peale vassis ja keerutas.