Riigikohus: PPA-l polnud õigust Eestist välja saata siin lapsepõlvest peale elanud korduvalt karistatud isikut

Riigikohus tühistas täna politsei- ja piirivalveameti üle-eelmisel aasta käsu välja saata 1983. aastal 6-aastasena Eestisse kolinud ja korduvalt karistatud Venemaa Föderatsiooni kodanik ja keelata tal Eestisse sissesõit.

Samas leidis kohus, et samal päeval, 2017. aasta 6. juulil PPA-s sama isiki tähtajatu elamisloa kehtetuks tunnistamine oli õigustatud. Nüüd peab PPA otsustama, kas anda talle tähtajaline elamisluba.

PPA võttis sellised sammud ette, kuna isikut on korduvalt karistatud varguste ja narkootilise aine valdamise eest, 10 juhul kriminaalkorras ja 29 juhul väärteokorras. Ka PPA otsuse vastuvõtmise ajal oli isik vangis.

Välismaalastel, kes on väga pikalt mõnes riigis elanud, on Euroopa liidus riigist välja saatmise vastu tugevdatud kaitse. See tähendab, et kuriteos süüdimõistmine ei tohi isikule tuua automaatselt kaasa kohustust Eestist lahkuda.

Kohustus lahkuda saab tekkida üksnes siis, kui isikust lähtuv oht on nii PPA otsuse kui kohtuotsuse tegemise ajal tegelik ja piisavalt tõsine.

Seevastu PPA otsus tunnistada kaebaja elamisluba kehtetuks oli õiguspärane, sest kaebaja kujutab enda kuritegeliku mineviku tõttu teataval määral ohtu avalikule korrale.

Pikaajalise elaniku staatuse lõpetamine ja Eestist lahkuma kohustamine on aga oma mõjult erineva kaaluga otsused. Igasugune oht pikaajalise elaniku riigist väljasaatmist ei õigusta. Seetõttu tühistas kohus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsused.

Kolleegiumi hinnangul oli oluline arvestada kaebaja tegevustega viimase vanglakaristuse kandmise ajal. Kaebaja läbis sõltuvusrehabilitatsiooni programme, õppis eesti keelt ja tegutses vanglas kogemusnõustajana. Vangla võimaldas talle karistuse kandmist avavanglas ning töötamist järelevalveta väljaspool vanglat. Pärast PPA otsuse tegemist vabastas kohus kaebaja ennetähtaegselt vangistusest ning ta ei ole sellest ajast alates õigusrikkumisi toime pannud.

Riigikohtu otsuse tulemusena peab PPA lahendama kaebaja taotlusel küsimuse, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba. Tähtajalise elamisloa andmisel muutub kaebaja staatus ning tal ei ole muu hulgas enam tugevdatud kaitset väljasaatmise vastu. Juhul, kui kaebaja peaks panema toime uue kuriteo, võib see kaasa tuua tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse tegemise.